Brand. Dramaatiline poeem viies vaatuses

„Brand. Dramaatiline poeem viies vaatuses” on Henrik Ibseni üks olulisemaid varasemaid näidendeid, mis ilmus 1866. aastal ja tõi autorile laialdase tuntuse. Teos kujutab kirikuõpetaja Brandi, keda iseloomustab vankumatu põhimõttekindlus ja kompromissitus. Tema ideaalid ja nõuded, mida ta seab nii endale kui ka teistele, asetavad ta vastuollu nii ühiskonna kui ka oma isiklike suhetega. Lugu toob lavale küsimuse, kas inimene saab elada täielikus kooskõlas oma ideaalidega, kui tegelikkus nõuab leppimist ja ohverdusi. Brand kehastab ülevat, peaaegu titaanlikku printsiipi, ent on samas inimene, kes peab taluma traagilisi tagajärgi.

Näidendit on peetud ühtaegu romantilise ja realistliku teatri vaheliseks teoseks. Vormi poolest kannab see värssdraama paatost ja kohati isegi 18.–19. sajandi „tormi ja tungi” liikumise vaimu, ent samas asetub tegevus realistlikku keskkonda – vaese rannaküla igapäevaellu. Just selles kontrastis peitub näidendi eriline pingestatus: tegelased on ühtaegu tavalised inimesed ja üleelusuuruste ideede kehastajad. „Brand” seob endas indiviidi võitluse konformistliku ühiskonnaga, pärilikkuse paratamatuse ja küsimuse, kas fundamentaalsed ideaalid võivad tegelikus elus moonduda „eluvaleks”. Teose kõlapind ulatub kaugemale oma ajast, sest see peegeldab üldinimlikku konflikti põhimõtete ja elu praktiliste nõudmiste vahel.

Henrik Ibsen (1828–1906) on Norra kirjanik ja näitekirjanik, keda peetakse üheks moodsat teatrit kujundanud suurkujuks. Tema looming liigub romantilisest ja sümbolistlikust varajasest loomingust realistlike kodanlasdraamadeni, mis mõjutasid tugevalt 20. sajandi teatrit. „Brand” tähistas tema karjääris murdepunkti, tuues talle esmakordselt rahvusvahelist tähelepanu. Hilisemates teostes, nagu „Nora ehk Nukumaja”, „Rahvavaenlane” ja „Metspart”, kujundas ta kriitilise ja ajakohase draamastiili, mille keskmes on üksikisiku ja ühiskonna konflikt. Ibsenit on juba eluajal nimetatud modernse näitekunsti rajajaks, kelle teosed kõnetavad publikut sügavate moraalsete ja eksistentsiaalsete küsimustega ka tänapäeval.