Paruness ja muusik

Henri Troyat’ teos „Paruness ja muusik“ toob lugeja ette erakordse loo helilooja Pjotr Tšaikovski ja tema suurtoetaja, paruness von Mecki vahelisest suhtest. Paruness, kes oli üheteistkümne lapse ema ja muusikaentusiast, otsustas oma imetluse tõttu pakkuda Tšaikovskile rahalist tuge, et helilooja saaks keskenduda üksnes loomingule. Leping, mille nad sõlmisid, sisaldas ainulaadset tingimust – nad ei tohtinud kunagi kohtuda. Sellest hoolimata kujunes nende vahel sügav side, mis kestis neliteist aastat ja väljendus tuhandetes kirjavahetuse lehekülgedes.

Romaan kujutab, kuidas nende suhe toimis täielikult kirjade vahendusel. Nendes kirjavahetustes jagas Tšaikovski oma mõtteid mitte ainult muusikast, vaid ka kirjandusest, ajaloost ja poliitikast. Parunessi toetus ei olnud pelgalt materiaalne, vaid ka moraalne, pakkudes heliloojale turvatunnet ja kindlustunnet loomingulistes otsingutes. Samas jääb nende loo keskmesse paradoks – kahe inimese sügav hingeline lähedus ilma füüsilise kohtumiseta. See teeb nende loo ainulaadseks ja avab lugejale võimaluse mõtiskleda kunstniku ja tema toetaja vaheliste suhete olemuse üle.

Henri Troyat (1911–2007) oli vene päritolu prantsuse kirjanik, biograaf ja Akadeemia liige, kelle loomingus on olulisel kohal ajaloolised ja eluloolised teemad. Ta kirjutas üle saja raamatu, sealhulgas hulgaliselt romaanibiograafiaid suurkujudest nagu Tolstoi, Dostojevski ja Tšaikovski. Troyat’ teosed on tuntud põhjaliku uurimistöö ja jutustava stiili poolest, mis muudavad ajaloolised isikud lugejale lähedaseks ja elavaks. „Paruness ja muusik“ on üks tema paljudest eluloolistest romaanidest, kus ta ühendab faktilise täpsuse ja kunstilise kujutlusvõime, andes edasi nii ajastu kui ka inimlike suhete sügavuse.