Leinav lumi

Henri Troyat’ romaan „Leinav lumi“ kujutab ühe perekonna elu, mida mõjutavad kaotused, vaikivad pingeolukorrad ja katkematud mälestused. Tegevus leiab aset keskkonnas, kus looduslikud tingimused – lumi, külm, vaikus – saavad osaks sisemaailma peegeldusest. Peategelane liigub läbi igapäevaelu toimingute, mis on täidetud varjatud emotsioonide ja väljendamata leinaga. Minevikus aset leidnud sündmused püsivad alateadlikult kõigi tegelaste käitumises, muutes suhted vaikseks, kuid pingeliseks.

Romaani ülesehitus toetub üksikasjalikule vaatlemisele ja aeglasele arengule. Tegelased ei selgita end, vaid toimivad harjumuspäraste mustrite järgi, milles ilmneb järkjärguline väsimus ja lootuse hajumine. Looduslik motiiv, eriti lumi, kordub erinevates kujundites ning tähistab nii unustamise soovi kui leppimatust muutuste ees. Troyat kujutab tegelasi tagasihoidlikult, keskendudes olukordadele, kus sisemine seisund muutub nähtavaks igapäevaste tegude ja valikute kaudu. „Leinav lumi“ on lugu vaiksest allasurutud leinast, mis mõjutab kõike, kuid millele ei leita sõnu.