Stseene boheemlaselust

„Stseene boheemlaselust“ on romaan, mis viib lugeja 19. sajandi keskpaiga Pariisi, kus noored kunstnikud ja kirjanikud otsisid oma kohta ühiskonnas. Teos on üles ehitatud episoodidena, mis kirjeldavad väikese boheemlaste ringi igapäevaelu, rõõme ja raskusi. Nad elavad kitsastes oludes, kus toidust ja kütusest jääb sageli puudu, kuid unistused loomingulisest edust ja kunstilise vabaduse säilitamisest hoiavad neid koos. Murger kujutab nende sõpruskonda nii koomiliste kui ka traagiliste seikade kaudu, andes edasi boheemluse olemust kui pidevat laveerimist vaesuse ja vaimse rikkuse vahel.

Romaani tähtsus ulatub kirjandusest kaugemale, sest just see tekst pani aluse mitmele maailmakuulsale lavateosele. Ruggero Leoncavallo ja Giacomo Puccini ooperid „Boheem“ ning hilisem Imre Kálmáni operett on ammutanud siit oma karakterid ja stseenid, mis on jäänud publiku mällu tänaseni. Ka moodsamas kultuuris on boheemlaste lugu inspireerinud muusikale ja dramatiseeringuid. Murgeri algupärane teos pakub seetõttu mitte ainult kirjanduslikku elamust, vaid ka võimalust mõista nende lavateoste kultuurilist ja ajaloolist tausta. Eesti keelde jõudis see romaan alles hiljuti, täites pika tühimiku kirjandusklassika vahendamises.

Henri Murger (1822–1861) oli prantsuse kirjanik ja luuletaja, kes ise kuulus noorpõlves Pariisi boheemlaste hulka. Tema enda kogemused vaesuses ja loomingulises võitluses andsid romaanile autentse tausta. Murger alustas oma kirjanduslikku tegevust ajalehtede ja ajakirjade veergudel, kus ilmusid esimesed lood boheemielust, mis hiljem koondusid romaaniks. Tema loomingus põimuvad romantiline idealism ja realistlik kujutlus elu kitsikusest, mis tegi temast ühe esimesi autoreid, kes andis boheemlusele selle hilisema kuju Euroopa kultuuris. Kuigi ta suri suhteliselt noorelt, on tema teos jäänud üheks tuntumaks kujutuseks kunstnike ja kirjanike elust, millest on ammutatud inspiratsiooni rohkem kui sajandi vältel.