Emahundi öö. Moira triloogia 3. osa

„Emahundi öö” on Moira triloogia kolmas raamat, mis viib lugeja tagasi Gaelimaa saatusehetkede keskele. Peategelane Alea, viimane Saîmani laps ja Samildanach, kannab endas ülesannet, mis otsustab terve maa tuleviku. Lugu hargneb sõjast ja hävingust räsitud saarel, kus inimeste ja huntide veri seguneb, võimuahnus ja usuline pimedus süvendavad lõhet ning võlujõud hakkab kustuma. Alea peab üksi seisma silmitsi Maolmòrdhaga, Varjuvalla Leegikandjaga, ning enne seda läbima katsumused, mis panevad proovile tema julguse ja visaduse. Raamatu aluspõhjaks on ettekuulutused ja küsimus: kas vabaduse nimel võib kõik ohvriks tuua?

Teos seob endas eepilise fantaasia, sügava mütoloogia ja inimliku tragöödia. Alea tee viib teda haldjate juurde, emahundi otsingule ja Moira saladuste mõistmiseni, mis omakorda kujundavad tema arusaama iseendast ja maailmast. Lugeja kogeb läbi tema silmade lootusetust ja samas ka vastupanu, mis ei luba tal alla anda. Autor kujutab Gaelimaad kui kohta, kus iga otsus mõjutab mitte ainult rahvaste, vaid ka loodusjõudude saatust. Nii põimuvadki poliitilised intriigid, sõjalised kokkupõrked ja maagilised elemendid tervikuks, mis hoiab pinget lõpuni. See on lugu, mis lõpetab Moira triloogia, pakkudes samas ruumi uuele algusele.

Henri Lœvenbruck on Pariisis sündinud kirjanik, kes on kirjutanud nii põnevusromaane kui ka fantaasialugusid. Tema loomingut iseloomustab tugev sidumine ajaloo, müütide ja kaasaegse jutustamisviisiga. Eesti keelde on jõudnud lisaks Moira triloogiale ka kaks tema põnevusromaani: „Koperniku sündroom” ja „Sajandite testament”. Rahvusvaheliselt on Lœvenbruck saavutanud tuntuse just fantaasiakirjanduse kaudu, kuid ta on edukalt tegutsenud ka filmistsenaariumide autorina. „Emahundi öö” lõpetab triloogia, kuid autor jätkas samade teemade ja maailmade arendamist ka järgnevas sarjas „Gallica”, laiendades oma loodud imedemaailma veelgi.