Kui õige laulaks?. Kupleetekste 1988-1991

Henno Käo kogumik „Kui õige laulaks? Kupleetekste 1988–1991“ koondab autori vaimukad ja teravmeelsed kupleed ühest Eesti lähiajaloo kõige muutlikumast ajajärgust. Kogumik peegeldab laulva revolutsiooni eelset ja järgset aega, mil poliitiline ja sotsiaalne reaalsus muutus päevadega, ja seda nii tänaval kui ka kultuuris. Käo tekstid tabavad ajastu meeleolu läbi huumori, iroonia ja vahel ka absurdihõngulise vaate. Kupleede vorm – lühike, riimis ja rütmis tekst, millel sageli selge refrään – võimaldab mängida päevapoliitiliste sündmuste ja rahvalike väljendustega, muutes tekstid ajakohasteks, ent ka ajakindlateks kommentaarideks ühiskonna muutumise kohta.

Laulutekstid käsitlevad nii igapäevast elu kui ka suuri ideoloogilisi nihkeid, tehes nalja ametnike, müügil lettidelt kadunud kauba, bürokraatia, nõukogude pärandi ja uue aja segaduse üle. Käo kasutab rahvalikku kõnepruuki ja äratuntavat tüüpiliste tegelaskujude galeriid, mille kaudu joonistub välja eestlase ellujäämisoskus, kavalus ja skepsis. Samas ei puudu tekstidest ka teatud hellus ja mõistmine – kriitika pole pahatahtlik, vaid pigem ühine hingeline puhastuslaul ajast, kus tõsistest asjadest räägiti nalja kaudu. Kuigi tekstid on mõeldud esitatavaks muusikaga, toimivad need ka iseseisva lugemisena, säilitades oma rütmi ja vaimukuse.

Henno Käo (1942–2004) oli eesti kirjanik, illustraator ja laululooja, kelle loomingus kohtuvad visuaalne kujundlikkus, muusikaline tunnetus ja rahvalik huumor. Ta on tuntud eeskätt lasteluuletuste ja -laulude autorina, kuid tema kupleeloomingus väljendub sama terav ühiskonnataju ning oskus panna keerulised nähtused lihtsasse, kuid löövasse keelde. „Kui õige laulaks?“ on ehe näide sellest, kuidas Käo looming suudab ühendada kunstilise väljenduse ja päevakajalise sisu, jäädes ausaks nii oma ajastu kui ka kuulajate-lugejate suhtes. Kogumik dokumenteerib ajastu vaimu laulude kaudu, mis olid korraga meelelahutus ja meeleavaldus.