Fuugad paradoksidele

„Fuugad paradoksidele“ on Henn-Kaarel Hellati jutukogu, mis ilmus 1973. aastal kirjastuses Eesti Raamat. Teos koondab endasse neli eriilmelist lugu, mille pealkirjad on „Harduse tagamaad“, „Pajuurbade prelüüd“, „Kergemeelse kosmose hüpotees“ ja „Sekundaaraja paradoks“. Kogumikus põimuvad teaduslikud ja filosoofilised mõtisklused, ulmeline kujutlusvõime ning süvenemine inimese olemusse. Hellati stiil ühendab eri tasanditel liikuvad ideed muusikalise struktuuriga, mida pealkirjadeski rõhutatakse – fuuga kui vorm tähendab siin korduste, variatsioonide ja paradokside mängu.

Tekstid toovad esile inimeste ja ühiskonna seosed maailmaga, kus reaalsus ja fantaasia piirid hägustuvad. „Kergemeelse kosmose hüpotees“ viib lugeja mõttemängu universumi ja selle mõistmise võimaluste üle, „Sekundaaraja paradoks“ uurib ajakujutuse relatiivseid tasandeid. „Harduse tagamaad“ ja „Pajuurbade prelüüd“ puudutavad pigem inimlikke seisundeid ja tundeid, põimides neisse mõistatuslikke ja poeetilisi kihistusi. Nii tekib kogumikust tervik, mis on korraga mõtisklev ja fantaasiarikas, pakkudes lugejale nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset kogemust.

Henn-Kaarel Hellat (1932–2017) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, keda peetakse üheks ulmekirjanduse pioneeriks Eestis. Ta tegutses aastakümneid ajakirjanduse ja kirjanduse vallas, avaldades jutustusi, romaane ja esseid. Hellati teosed keskendusid sageli teaduslikule fantastikale ja ühiskondlikele küsimustele, püüdes läbi kujutlusmängu tabada inimeksistentsi põhiküsimusi. „Fuugad paradoksidele“ on tema loomingus oluline kogumik, sest see ühendab poeetilise vormi, filosoofilised arutlused ja ulmelise kujutlusvõime, tuues esile autori katset siduda eesti kirjandust laiemate maailmakirjanduse suundumustega.