Vahtral on sünnipäev sügisel

Raamat koondab lood, milles autor räägib kaheteistkümnest Eestis kasvavast puust ning teeb seda viisil, mis seob vaatlusoskuse, rahvapärimuse ja botaanikaalase teabe. Teos lähtub tähelepanekust, et linnastumine võib lahutada inimest tema igapäevasest kokkupuutest metsaga, ning püüab seda lõhet vähendada, kutsudes lugejat märkama puu eluringi ja rütme. Iga lugu avab ühe liigi eripära konkreetsete nähtuste kaudu – kuidas puu areneb, milliseid suhteid ta loob ümbrusega, milliseid märke on võimalik metsas liikudes tähele panna. Jutustused ei jää üldsõnaliseks: autor asetab puu inimkogemusse, toob kõrvale rahvajuttudest pärit väljendusi ja seletusi ning lisab lühikesi selgitusi, mis aitavad mõista mõisteid nagu kasvukoht, levik või puidu omadused. Käsitlus ei sunni pähe õppima, vaid suunab vaatlema, küsima ja võrdlema.

Kogumik sobib lugejale, kes tahab siduda lugemise välitunnetusega. Tekst juhib tähelepanu, millal ja kus puud oma tunnuseid selgemalt näitavad, ning pakub lihtsaid nippe, kuidas harjumuspärasel metsaretkel märgata rohkem, kui esmapilgul silma jääb. Rahvapärimus lisab raamile ajalist ulatust: vanad nimetused, töövõtted ja tavad annavad aimu, kuidas varasemad põlvkonnad puudega suhestusid ja mille järgi nad neid eristasid. Nii tekib ühtne telg, kus koolis õpitu, perekonna lood ja enda tähelepanekud kohtuvad. Raamat ei anna hinnanguid, vaid jätab lugejale valiku, millise harjumuse ta oma käitumisse võtab: kas pidada metsapäevikut, teha hooajalisi võrdlusi, koguda sõnavara või joonistada vaatluspilte. Nõnda muutub lugemine praktikaks, mida saab jätkata igal aastaajal ja igas maakohas.

Sihtgrupiks on noor lugeja, kuid tekst kõnetab ka täiskasvanut, kes soovib oma loodustaju täpsemaks timmida. Raamat toetab õpetajat ja lapsevanemat, sest peatükid on iseseisvalt kasutatavad ning sobivad aruteludeks, klassivälisteks töödeks või ühisteks retkedeks. Metoodika on selge: liigi tundmaõppimine algab vaatlusest ja küsimustest, alles seejärel tulevad mõisted ning seosed. Selline järjekord aitab mõtestada, miks üks puu kasvab ühes kohas, teine teises, ja kuidas inimene saab nende erinevustega arvestada. Teos ei otsi haruldusi, vaid annab tööraamistiku, millega tavaline mets käib lugejaga dialoogi ning milles piirdub lubadus ühe kindla sihiga: panna inimene märkama, kuidas loodus omaenda rütmis toimib ja kuidas inimene sellesse rütmi sobitub.