Auli. Lugu ühest väikesest poisist

Hendrik Adamsoni teos „Auli. Lugu ühest väikesest poisist“ on südamlik ja poeetilise tooniga jutustus lapsepõlvest, mille keskmes on väike Auli ja tema kasvamine ühe Lõuna-Eesti küla olustikus. Lugu kulgeb rahulikus tempos ning avab lapse maailma tema enda vaatepunktist, kus tähtsaks saavad lihtsad, ent tähendusrikkad hetked: kohtumised loodusega, suhted pere ja külarahvaga, esimesed rõõmud ja kaotused. Auli maailm on ühtaegu selgepiiriline ja kujutlusvõimeline, milles reaalsus seguneb mõnikord fantaasiaga. Adamson jälgib peategelase sisemist arengut suure tähelepanuga, tuues esile tema tundeid, kahtlusi ja taipamisi, mis muudavad selle lühivormi intiimseks ja isiklikuks.

Teose laad on tugevasti mõjutatud murdekeelsest väljendusviisist ja looduslähedasest maailmatajust, mis on Adamsonile omane ka tema luules. Keel on mitmekihiline: ühest küljest lihtne ja lastepärane, teisalt poeetiline ja rikas varjunditest, sobides hästi lapse sisemaailma edastamiseks. Lugejat ei vii mitte niivõrd sündmuste järgnevus, vaid meeleolud ja tajud, mis loovad sooja, ent kohati ka nukra atmosfääri. Adamson ei idealiseeri lapsepõlve, vaid näitab selle tundlikkust ja haavatavust, tuues esile ka vaiksed mured, mis täiskasvanutele märkamatuks jäävad. Raamat sobib hästi nii noorele lugejale kui ka täiskasvanule, kes soovib taasavastada lapsepilgu selgust ja siirust.

Hendrik Adamson (1891–1946) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, keda peetakse üheks esimeseks eesti murdeluule viljelejatest. Tema looming on sügavalt juurdunud Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriruumi ning tema tekstides peegelduvad tihti looduse ja maainimese maailm. Adamsoni keel on rikkalik ning mõjutatud kodukandi murdest, mida ta kasutas teadlikult kirjandusliku võttena. Ehkki ta on eeskätt tuntud luuletajana, näitab „Auli“ tema oskust ka proosavormis luua lüürilist ja empaatiliselt laetud atmosfääri. See jutustus kujutab endast ainulaadset ühendust tema poeetilise meelelaadi ja süveneva pilguga lapse hingeelu vastu.