Peegliplika

Helvi Jürissoni luulekogu „Peegliplika“ on laste- ja noorteluule kogu, mis koondab värsse tüdrukutest, poisikestest, loomadest ja looduse väikestest imedest, kuid ka lapse enesepeegeldusest ja mõtisklustest. Pealkirjaluuletus annab kogu toonile iseloomu – peeglipilt ei ole ainult välise kujutise peegeldus, vaid ka mõtlik vestlus iseendaga, lapse katse mõista, kes ta on ja kuidas ta maailmas asetseb. Luuletustes kohtuvad mängulisus ja vaikus, tähelepanelikkus ja fantaasia, iga salm kätkeb endas väikest tähelepanekut, hetke, mis omandab tähenduse just lapse pilgu läbi.

Jürissoni luulekeel on rütmiline ja selge, sobides hästi ettelugemiseks ning ka iseseisvaks avastamiseks noorele lugejale. Tema stiilile on omane lihtsate kujundite kaudu suurte küsimuste puudutamine – mis on aeg, mis on sõprus, miks mõni hetk kurvastab ja teine jälle rõõmustab. Samal ajal ei kao kunagi mänguline meeleolu, olgu tegemist looma-luuleteemade või väikeste igapäevaste olukordadega. Peegliplika ei vaata maailma ainult rõõmsalt vastu, vaid küsib ka tagasi, ja just see muudab kogu vaikselt mõtlikuks, ilma õpetlikkusesse kaldumata.

Helvi Jürisson (1928–2023) oli armastatud eesti lastekirjanik ja luuletaja, kelle looming ulatus läbi mitme aastakümne ning puudutas eri põlvkondi. Tema tekstides on alati olnud kesksel kohal lapse vaatepunkt, mänguruum ja keel, mis kõnetab nii väikest kui ka suurt. „Peegliplika“ kuulub tema küpsemasse loomeperioodi, ühendades lihtsa luulevormi sisuka maailmatajuga. See on raamat, mis aitab lastel märgata iseennast ja ümbrust, õpetades kuulama, vaatama ja küsima – just nagu üks hea luulekogu lapsele peakski tegema.