Talutütar. Mälestusi

Helmi Mäelo mälestusteraamat „Talutütar“ avab lugejale pildi eesti naise eluteest, mis kulges sageli kodutalust linna hariduse ja eneseteostuse otsingule. Autor kirjeldab oma lapsepõlvekodu taluõue, igapäevaseid töökohustusi ja elu maakeskkonnas. Mäelo toob esile, kuidas peresuhted, vanavanemate ja vanemate väärtused ning tööharjumused kujundasid noore inimese maailmapilti. Lapse vaatenurk, mis toob esile detailid ja emotsioonid, võimaldab lugejal mõista toonast elukorraldust ning inimeste vastastikust sõltuvust, mis oli taluelu lahutamatu osa.

Oluline osa raamatust on pühendatud haridusteel edasiliikumisele. Mäelo kirjeldab oma kooliaastaid Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ja hilisemaid ülikooliõpinguid. Need peatükid annavad pildi hariduse ja teadmiste kasvavast rollist Eesti ühiskonnas, eriti noorte naiste eneseteostuse võimaluste kontekstis. Autor kirjeldab õpetajaid, kaasõpilasi ja akadeemilist õhkkonda suure sisseelamise ja elava tähelepanuga. Raamatu kaudu avanevad lugejale ka toonased ühiskondlikud olud, milles noor haritlane pidi oma tee leidma.

„Talutütar“ on ühtaegu isiklik ja ajastuülene teos. Mäelo soojast ja empaatiarikkast kirjutamisviisist kujuneb mälestusteraamat, mis ületab autobiograafilise piirid ja pakub tervikpilti ühest põlvkonnast ning selle probleemidest. Teos seob detailse eluloo ja laiema ühiskondliku konteksti, muutes selle väärtuslikuks allikaks nii ajaloolasele kui ka lugejale, kes otsib mõistmist Eesti kultuuriloo kaudu.