Päevast päeva. Päevik 1. juulist 1975 kuni 30. juunini 1977
Päevast päeva. Päevik 1. juulist 1975 kuni 30. juunini 1977
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Kirjanike Kooperatiiv | 1978
- 228 lk | Kõvakaaneline | 123 x 182 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Helmi Mäelo „Päevast päeva. Päevik 1. juulist 1975 kuni 30. juunini 1977“ on isiklik ja tähelepanelik kroonika, milles kajastuvad kahe aasta jooksul üles tähendatud mõtted, sündmused ja elumärkmed. Tegemist ei ole pelgalt päeviku vormis mälestuste koguga, vaid vahetu ja tõsimeelse pilguga eesti pagulaskogukonna elule Rootsis ning autori isiklikule vananemisprotsessile, vaimsetele otsingutele ja sotsiaalsele tundlikkusele. Märkmete kaudu joonistub välja elu paguluses – vaoshoitud, töine ja rahvuslikult meelestatud –, kus oma koht on nii argipäevastel toimetustel kui ka kultuurilistel ja poliitilistel tähelepanekutel.
Mäelo päevikuvormis kirjutatu on nüanssiderohke ja siiras, sisaldades kirjeldusi kohtumistest, loetud raamatutest, kuulatud raadiosaadetest ja ajaleheartiklitest, aga ka üksindusest, haigustest ja sisemisest tasakaalu otsingust. Ta jälgib tähelepanelikult Eestit puudutavat välisuudist ja peab tähtsaks rahvustunde säilitamist. Isiklikud tähelepanekud põimuvad rahvusliku identiteedi ja moraalse vastutuse küsimustega. Teos pakub lugejale sissevaadet inimeseks olemise kogemusse pagulaskeskkonnas, kus igapäevasel on kaalukus, ja vaiksed hetked osutuvad sageli sügavalt kõnekateks. Kuigi tegemist on eakamat inimest kõnetava tekstiga, puudutab see universaalseid teemasid: kuuluvus, kestmine ja sisemine väärikus.
Helmi Mäelo (1898–1978) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane, kelle tegevus ulatus nii naiste õiguste edendamise, kultuuriloo talletamise kui ka pagulaskultuuri hoidmiseni. Ta oli tuntud kui ajakirja *Triinu* toimetaja ning mitmete mälestuste ja biograafiliste teoste autor. „Päevast päeva“ päevikusari on tema hilisloomingu olulisem osa, milles ta sidus isikliku kogemuse rahvusliku mälu ja ühiskondliku missiooniga. Selle väljaandmine Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt 1978. aastal, samal aastal kui autor suri, andis tema häälele postuumse kaalu – tunnistusena eesti naise elukestvast pühendumusest vaimsele kestmisele väljaspool kodumaad.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
