Homne päev

Romaan „Homne päev” lõpetab Helmi Mäelo mitmest osast koosneva romaanisarja, mis algas teosega „Oma veri” ning jätkus raamatutega „Võõras veri”, „Keerdsõlmed” ja „Teised tuuled”. See sari kujutab laiahaardeliselt eesti inimeste saatust ning kujunemist maakeskkonnas ja ühiskondlike muutuste keerises. „Homses päevas” põimuvad kokku senistes osades kujundatud liinid ning autor toob lugeja ette mitmekülgse tegelaskonna, kuhu kuuluvad nii varasemates romaanides kohatud kui ka uued tegelased. Lugu seob mineviku ja oleviku ning avab ühtlasi sümboolse telje, milles inimese saatus põimub rahva ja maa käekäiguga.

Romaani tegevus toimub kahel peamisel tasandil – Siberis ja okupeeritud kodumaal. Nende kahe paiga vastandus annab loole sügavama mõõtme: Siber tähistab küüditamistega seotud traagikat ja lootusetust, kodumaa aga samal ajal nii igatsust kui ka raskete olude kiuste säilinud elu. Autor näitab, kuidas peategelased püüavad kodumaale tagasi jõuda ja on valmis selleks astuma samme, mida muidu ei kaalutaks. „Otstarve pühendab abinõu” muutub loos võtmelauseks, tuues esile ellujäämise nimel tehtud kompromissid. Siberi ja kodumaa kõrvutus omandab nii realistliku kui ka sümboolse tähenduse, andes tunnistust eestlaste saatuslikest valikutest 20. sajandi murrangulistel aegadel.

Helmi Mäelo (1898–1978) oli eesti kirjanik, kes avaldas oma loomingut peamiselt paguluses Rootsis. Tema teosed käsitlevad sageli eestlaste ajaloolisi ja sotsiaalseid kogemusi, tuues esile rahvusliku identiteedi püsimise ning üksikisiku valikute keerukuse. Mäelo looming on tuntud just sarjade ja laiahaardeliste romaanide kaudu, kus ta on kujutanud nii eesti talurahva eluolu kui ka 20. sajandi suurte ajalooliste sündmuste mõju inimeste igapäevaelule. „Homne päev” on tema ühe olulisema romaanitsükli lõppakord, milles autor seob kokku eelnevates teostes käsitletud teemad ning jätab lugejale tervikliku pildi eestlaste saatuse raskustest ja visadusest.