Uruq

„Uruq“ on Hella S. Haasse esikteos, mis avab lugejale loo sõprusest, mille püsimine osutus keeruliseks nii aja, koha kui ka ajalooliste olude tõttu. Romaan algab lausega „Uruq oli minu sõber“ ning liigub edasi minajutustaja lapsepõlve ja noorukipõlve juurde. Peategelane on ühe Jaaval asuva teeistanduse juhataja poeg, kelle parimaks kaaslaseks saab sundalane Uruq. Nende vaheline side kujuneb sügavaks ja siiraks, ent ühel hetkel sekkub tegelaste ellu ajalugu, mis kisub nad lahku. Lugu uurib, kuidas sõprust võivad mõjutada ühiskondlikud ja kultuurilised erinevused ning kuidas lapsepõlve lähedus võib kaduda koos ümbritseva maailma muutumisega.

Romaani taustaks on Hollandi koloniaalvõimu aeg Jaaval, kus kohalike ja eurooplaste suhted olid määratletud rangete piiride ja hierarhiatega. Haasse kirjeldab detailirohkelt keskkonda, milles tema tegelased elavad, ning toob esile koloniaalühiskonna varjatud pinged ja lõhed. Minajutustaja ja Uruqi lugu on isiklik, kuid selle kaudu kerkib esile ka laiem ajastu portree, kus sõprus ja inimlik lähedus põrkuvad vastu koloniaalseid piire. Raamat annab seega ühtaegu intiimse ja ajaloolise vaatepunkti, mis aitab paremini mõista nii Indoneesia kui ka Hollandi minevikku.

Hella S. Haasse (1918–2011) oli Hollandi kirjanduse suurkuju, keda sageli nimetatakse oma maa „grand dame’iks“. Ta sündis Batavias (praeguses Jakartas) ning veetis osa lapsepõlvest Hollandi Ida-Indias, mis jättis sügava jälje tema loomingusse. „Uruq“ põhinebki osaliselt isiklikel mälestustel, pakkudes kirjaniku debüüdina esimese sissevaate tema hilisemates teostes korduvasse koloniaalajaloo ja identiteedi temaatikasse. Hiljem saavutas Haasse rahvusvahelist tuntust romaanidega, mis käsitlesid ajalugu, kultuure ja inimeste omavahelisi suhteid. Tema loomingu keskmes püsis alati huvi mineviku ja oleviku vaheliste seoste vastu ning soov mõista, kuidas suured ajaloosündmused mõjutavad üksikisiku saatust.