Ei päevagi kirjareata

Ei päevagi kirjareata

Tavahind 8.75 €
Kampaaniahind 8.75 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
  • Seisukord: Väga hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Keelehooldekeskus | 2010
  • 65 lk | Pehmekaaneline | 165 x 245 mm
  • ISBN: 9789949214587
  • Keel: eestikeelne

Ei päevagi kirjareata on Helju Valsi keeleartiklite kogumik, mis koondab tema kirjutisi ajalehtede Postimees ja Tartu Postimees veergudelt. Tekstid lähtuvad ajakirjanduskeelest, kuid ulatuvad igapäevase keelekasutuse küsimusteni, sidudes keelehoiu põhimõtted konkreetsete näidete ja olukordadega. Raamat kuulub Keelehooldekeskuse sarja ning märksõnadeks on eesti keel, keelekasutus, keelehoole, ajakirjanduskeel ja publitsistika. Kogumik on mõeldud lugejale, kes soovib jälgida, kuidas keeleteemad ajaleheveergudel kujunevad ja milliseid korduvaid probleeme ajakirjanduskeel esile toob.

Raamatu ülesehitus järgib temaatilisi plokke, kus käsitletakse nii täheortograafiat ja kirjavahemärgistust kui ka sõnavara, lauseehitust, tekstiliike ja stiili. Vals vaatleb ajaleheartikleid, kuulutusi, pealkirju ja muud ajakirjandusteksti, juhtides tähelepanu kohtadele, kus harjumuslik väljendusviis võib muuta mõtet ähmaseks või viia ebaühtlase keelekasutuseni. Kogumikus seotakse normisoovitused ja praktilised kasutusnäited: probleemid tuuakse välja konkreetsete näidete abil ning kõrvale pakutakse selgemaid või süsteemsemale keelekasutusele vastavaid lahendusi. Teksti toetavad Urmas Nemvaltsi joonistused, mis osutavad samadele keeleküsimustele pildi kaudu ja lisavad keelearutlustele lihtsa huumorikihi.

Ei päevagi kirjareata sobib nii keelehuvilisele, õpetajale kui ajakirjandusmajas töötavale inimesele, kes tahab näha keelehoidu mitte abstraktse reeglistikuna, vaid pideva aruteluna keelekasutuse üle. Raamat jätkab joont, mille Helju Vals on oma varasemates keelekogumikes välja joonistanud: tähelepanu on keelel, mis on korraga töövahend ja vastutus, ning kirjutajal, kes peab iga päev tegema valikuid sõnade ja lausete vahel. Kogumikku saab kasutada nii sirvimiseks kui sihipäraseks otsimiseks, kui on tarvis leida ajakirjanduskeele näiteid, mis avavad keelehoiu teemasid konkreetsete olukordade kaudu.

Vaata detaile
Vaata detaile