Imekaru

Lasteraamat Imekaru jutustab viieaastasest Simmost, kes peab end juba suureks poisiks ja oskab peale lugemise ka hästi lugusid rääkida. Tema kätte satub ootamatult mängukaru moodi Imekaru, kes on justkui haige ja vajab poisi hoolt, et seitsme päevaga terveks saada. Simmo võtab ülesande tõsiselt, kuid pärast esimest ööd on karu kadunud. Täiskasvanud ei oska juhtunut seletada ja poiss otsustab ise jälgi ajama hakata. Nii algab väike kriminull, kus laps jutustab politseile ja lugejale, kuidas kõik algas ja kuhu kadunud karu otsingud teda välja viivad. Väheste, kuid tähendusrikaste detailidega avanevad Simmo kodu, lähiümbrus ja täiskasvanute maailm, kuhu laps tavaliselt päriselt ligi ei pääse.

Imekaru on krimilugu väikestele lugejatele, kuid struktuurilt ja vihjete süsteemilt meenutab see päris krimiromaani. Lapselik jutustajahääl varjab hästi läbimõeldud ülesehitust: peidetud vihjed, korduvad motiivid ja väikesed kõrvalepõiked juhivad lugejat koos Simmoja kahtluste ja järelduste juurde. Helju Rammo ei selgita üle ega muuda sündmusi liiga lihtsaks, vaid usaldab, et noor lugeja suudab ise seoseid luua ja vähemalt osa mõistatustest enne lõppu lahti harutada. Samal ajal on raamat tänu oma algsele ilmumisajale rännak minevikku, kus argised tegevused, kõneviis ja olustik annavad aimu tollasest maailmast ilma eraldi selgitusteta. Nii on teos ühtaegu põnev nuputamisülesanne ja pilk lapsele nähtavasse, kuid täiskasvanute otsustest sõltuvasse ellu.

Helju Rammo oli eesti laste ja näitekirjanik, kes sündis 1926. aastal Tallinnas ja kujunes üheks tuntumaks lastejuttude ja lastenäidendite autoriks. Ta kirjutas mitmeid lasteraamatuid, teiste seas Imekaru, Riukaraamat, Pea on peaasi ja Kogelmogel, ning tema näidendeid on lavastatud nii Eesti teatrites kui ka mujal. Loomingus on keskne nutikas laps või noor tegelane, kelle pilgu kaudu avaneb täiskasvanute maailm, sageli kerge huumori ja mängulisusega, mis ei tee aga teemadele allahindlust. Rammo puhul on korduvalt esile tõstetud, et ta ei alahinda noort lugejat, vaid kutsub lapsi kaasa mõtlema, märkama vihjeid ja julgema ise järeldusi teha, ning Imekaru on selle lähenemise üks esinduslikumaid näiteid.