Imekaru. Kriminull väikestele, mida võivad lugeda ka suured

Helju Rammo teos „Imekaru. Kriminull väikestele, mida võivad lugeda ka suured“ ühendab krimiloole omased jooned lastekirjanduse mängulisuse ja seiklushimuga. Lugu keerleb ühe ootamatu ja mõistatusliku juhtumi ümber, kus kesksel kohal on väike mängukaru – mitte lihtsalt kaisulelu, vaid tegelane, kes saab osaliseks sündmuste ahelas, mis viib väikeste detektiivide jälile salapärasele kadumisele. Laste tegelaskond on raamatus aktiivne ja tähelepanelik, kujutades uudishimu, mis pole pealetükkiv, vaid loomulik ja siiras. Nende uurimine ei käi läbi vägivaldsete võtete, vaid pigem tähelepaneku, koostöö ja loovuse kaudu.

Teose stiil on hoogne ja kergesti jälgitav, sobitudes hästi lastekirjandusele omase rütmiga. Samas on autor säilitanud ka krimikirjandusele iseloomuliku loogilise ülesehituse ja vihjete süsteemi, mis teeb loost väikese nuputamisülesande. Rammo ei alahinda noort lugejat, vaid kaasab teda peidetud vihjete leidmisesse ja loogiliste seoste loomisesse. Lugu ei keskendu ainult saladusele kui sellisele, vaid annab aimu ka väärtustest nagu sõprus, usaldus ja julgus küsida küsimusi. Humoorikas alatoon ja elu argiste pisiasjade märkamine lisavad loole südamlikkust, mis kõnetab ka vanemat lugejat, kes tunneb ära märke lapsepõlvest või lihtsalt naudib leidlikku jutustust.

Helju Rammo (1926–1998) oli eesti lastekirjanik ja stsenarist, kelle loomingusse kuulub mitmeid populaarseid lastelugusid. Tema teostele on iseloomulik sõbralik huumor, elulähedased tegelased ja seikluslik, ent turvaline keskkond. Rammo oskas kirjutada nii, et tema lood ei muutunud moraliseerivaks, vaid jäid mänguliseks ja avatud. „Imekaru“ on üks tema omanäolisemaid teoseid, milles lastekirjanduse ja krimiloo žanr kohtuvad viisil, mis rikastab mõlemat. See on raamat, mis võib noorele lugejale pakkuda põnevust ja vanemale nostalgiat, olles samas kindlalt juurdunud eesti lastekirjanduse traditsiooni.