Sämblik

Heljo Mäni lasteluuletuste kogumik „Sämblik“ pakub väikesele lugejale meeleolukat rännakut läbi fantaasiaküllaste olukordade ja keeleliste mängude, mille keskmes on sageli loodus, loomad ja igapäevaelu lihtsad, ent tähelepanuväärsed hetked. Pealkirjas figureeriv „sämblik“ – keeleline krutski ämbliku ja sämpliku vahel – vihjab juba eos sellele, et tegemist ei ole tavalise tegelase ega luulekoguga. Autori loomingus on keele leidlikkusel kandev roll ning „Sämblik“ ei ole erand: luuletused mängivad rütmide, kõlade ja ootamatute sõnaseostega, mis kõnetavad nii lapse kujutlusvõimet kui arenevat keelevaistu.

Kogumikus leiduvad tekstid on valdavalt lüürilised miniatuurid, milles tegelasteks võivad olla nii loomad, esemed kui ka loodusnähtused. Luuletused kannavad endas huumorit, aga ka tähelepanelikkust selle suhtes, mida täiskasvanu pilk tihti ei märka. Paljud tekstid avavad mingit olukorda lapse vaatepunktist – mõnikord uudishimulikult, teinekord segaduses või lihtsalt lõbusalt. Rütm ja riim on hoolikalt läbimõeldud ning loovad mõnusa, sageli laululise kulgemise, mis teeb kogumiku sobivaks ka ettelugemiseks või koos lugemiseks. Igas luuletuses on tunda keelelist täpsust, kuid ka vabadust reeglite ümbermõtestamiseks mängulise vaatenurga alt.

Heljo Mänd (1926–2020) oli üks viljakamaid eesti lastekirjanikke ja -luuletajaid, kelle looming on saatnud mitmeid põlvkondi. Ta töötas nii kirjaniku kui toimetajana ning oli seotud paljude tuntud lasteraamatute ja ajakirjade sünniga. Mäni luule eristub lapsepsühholoogia tundmise ja selge, kuid kujundliku keele poolest. „Sämblik“ kuulub tema hilisemasse loominguperioodi, kus on tunda elukogemuse rahu ja samas katkematut mängulusti. Tema luuletused jäävad kestma just oma aususe, lihtsuse ja kujutlusvõime tõttu, mis kõnetavad last ilma liigsete selgitusteta.