Päikesepiim

Päikesepiim on Heljo Männi hilisem luulekogu, kus autor vaatab inimese elukaart tagasivaates ja küsib, mis jääb alles pärast rõõme, muresid ja paratamatuid lahkumisi. Luuletustes korduvad motiivid, mis seovad igapäevase kogemuse ajas pikema kujutluspildiga: lapsepõlve mälestus põimub vananemise tundega, armastuse hetk viib mõttele lõpust ja jätkust. Kogu keskmes on inimese õnne otsimine, kuid sama palju ka leppimine sellega, et ükski õhtu ei kordu, ning kõrvuti on valgus, vari ja vaikus. Päikesepiim ei tegele avaliku päevapoliitikaga, vaid isikliku eliloa ja sisemise tasakaalu otsimisega, vaadates seda teekonda eaka autori elukogemuse vaatepunktist.

Kogumiku kirjeldused rõhutavad nappi vormi ja koondatud kujundeid, mis tähendavad, et luuletuste pind on hoitud võimalikult lakooniline ning iga sõna kannab osa tähenduskoormast. Selline ülesehitus eeldab aeglast lugemist: üks tekst avaneb sageli alles siis, kui lugeja seob selle varasemate ridade, omaenda mälestuste ja elukogemusega. Mõni luuletus on ilmunud varem ajakirjas Looming, kuid raamatus moodustavad need koos uute tekstidega ühtse terviku, kus elu algus, küps aeg ja hüvastijätt ei ole rangelt eraldatud osad, vaid vahelduvad motiivid. Päikesepiim sobib lugemiseks väikeste portsjonitena, kus üks luuletus või paar rida jääb pikemaks ajaks meelde ning kutsub tagasi, mitte ei tõuka kiiresti järgmise lehekülje poole.

Heljo Mänd oli eesti kirjanik, keda tuntakse eelkõige lastekirjaniku, ajalehe- ja ajakirjatoimetaja ning luuletajana. Ta sündis Narvas, töötas pärast õpinguid noorte- ja lasteväljaannete Säde, Pioneer ja Täheke toimetustes ning jätkas alates kuuekümnendate keskpaigast vabakutselise autorina. Männi looming ulatub esimestest noortele mõeldud luuletustest ja aabitsalugudest kuni filmistsenaariumide ja täiskasvanuile suunatud luuleni; tema nimega seostub muu hulgas Karu aabits ja selle põhjal loodud telesari Mõmmi ja aabits. Hilisemates kogudes, kuhu kuulub ka Päikesepiim, liikus ta üha enam sisekaemuse, vananemise, usu ja leppimise teemade juurde, jäädes samal ajal truuks lihtsale keelele ja selgele rütmitajule, mis on saatnud ka tema tuntumaid lasteraamatuid.