Mõmmi lugemik

„Mõmmi lugemik” on Heljo Männi kirjutatud raamat, mis ühendab endas aabitsa elemente ja lasteraamatu jutustavat vormi. Teos on üles ehitatud tähtede kaupa – igal tähel on oma lugu, milles püütakse kasutada võimalikult palju vastava tähega algavaid sõnu. Selline lähenemine loob mängulise ja samas hariva teksti, mis toetab laste lugemisoskuse arengut. Samuti pakub see lugemisrõõmu ja äratundmist täiskasvanutele, sest lugemikus peegelduvad ka elulised teemad, mis puudutavad peresuhteid, lapse vajadust vanemate järele, töö ja kuulsuse varjukülgi ning muid argiseid kogemusi. Kõike seda saadab soe huumor ja omanäoline keelekasutus.

Raamatusse on toodud tegelased, kes on tuttavad varasemast „Mõmmi aabitsast”. Nüüd on Mõmmi-Beebi, Jänku-Juta, Rebase-Rein ja Karu-Kati suureks kasvanud ning neile on lisandunud ka järeltulev põlvkond, sealhulgas Mai, Mari ja teised uued tegelased nagu Hirve-Hilla ja Lepatriinu-Laps. Selline järjepidevus loob seose põlvkondade vahel, pakkudes äratundmisrõõmu vanematele, kes on kunagi ise „Mõmmi aabitsa” seltsis lugema õppinud. Samal ajal avardab see laste lugemiskogemust, sidudes tuttavad tegelased uute eluliste ja mänguliste lugudega. Raamatust saab nii hariduslik kui ka meelelahutuslik teos, mis toetab perekondlikku lugemistraditsiooni.

Heljo Mänd (1926–2020) oli eesti lastekirjanduse üks olulisemaid autoreid, kelle looming on saatnud mitme põlvkonna kasvamist. Tema sulest ilmus üle saja raamatu, sealhulgas luuletusi, jutte, näidendeid ja aabitsaid. Mändi eriline oskus seisnes selles, et ta oskas kirjutada lastele arusaadavalt ja mänguliselt, kuid samal ajal puudutada ka sügavamaid teemasid, mis kõnetasid täiskasvanuid. Tema loomingus on oluline koht keele rütmil ja helidel, mis muudab tekstid meeldejäävaks ja loetavaks. „Mõmmi lugemik” on ehe näide tema oskusest ühendada õpetlikkus ja meelelahutus, säilitades samas sooja ja humoorika tooni.