Elu roheline hääl

„Elu roheline hääl“ on Heljo Männi isiklikku ja suguvõsa ajalugu põimiv teos, mis viib lugeja mitme põlvkonna lugude ja mälestuste juurde. Raamat avab 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi keskpaiga eluolu, tuues esile perelood, mis rulluvad lahti eri aegade ja sündmuste kaudu. Autor ei piirdunud üksnes faktide ja sugupuuga, vaid lõi jutustuse, kus reaalsus seguneb pisut müstilise meelelaadiga. Tekst loob mulje pikast ja käänulisest eluteest, mille niidistikus põimuvad armastus, raskused, poliitilised tagakiusamised ja sõja-aastad. Teose ülesehitus, kus lood katkestuvad, ühinevad või jooksevad paralleelselt, annab mälestustele elava ja voolava vormi.

Kogumikus peegelduvad nii tumedad kui helged toonid. Ühelt poolt on juttu raskustest, mida põhjustasid poliitilised olud ja sõja tagajärjed, teisalt toob autor esile elurõõmu ja sügava armastuse, mis sidus inimesi ka kõige keerulisemates olukordades. Lood on esitatud intiimselt, aga samas universaalselt, nii et iga lugeja võib neist leida midagi endaga seonduvat. Mänd kujutab elu mitmekesisust, kus koos eksisteerivad lein ja lootus, kaotus ja rõõm, ja kus suguvõsa mälestused annavad tuge ka hilisematele põlvedele.

Heljo Mänd (1926–2020) oli eesti kirjanik, luuletaja ja lastekirjanduse klassik, kelle loominguline pärand on väga mitmekesine. Ta alustas luuletajana, kuid sai eriti tuntuks lastelugude ja -luuletuste kaudu. Mänd kirjutas ka proosat ja memuaare, milles avanes tema isiklikum pool ning soov talletada möödunud aegade kogemusi. „Elu roheline hääl“ eristub tema varasemast loomingust just seetõttu, et see keskendub mälestustele ja suguvõsa lugudele, pakkudes lugejale nii perekondlikku kroonikat kui ka laiemat pilti Eesti 20. sajandi saatuslikest aegadest.