Vigurivänt

Helgi Mulleri lasteraamat „Vigurivänt“ koondab humoorikaid ja seiklusrikkaid jutustusi ühest ärksameelsest ja leidliku loomuga poisist, kelle igapäevane elu on täis ootamatusi, kavalusi ja vahvaid vingerpusse. Peategelane tegutseb talle omasel mängulisel moel, nihutades piire täiskasvanute maailmas ja püüdes aru saada, mis on õige ja mis vale. Tegelase hüüdnimi Vigurivänt vihjab juba ette tema loomusele: ta ei püsi paigal, näeb igas olukorras võimalust midagi uut proovida ning sageli toob see kaasa koomilisi või õpetlikke tagajärgi.

Lood on üles ehitatud vaimukalt, kuid läbivalt sõbraliku ja sooja tooniga, mille kaudu autor suudab edasi anda lapsemeelse maailma vaatenurga. Igas jutus on mingi väike konflikt või katsumus, mille Vigurivänt lahendab kas leidlikkuse, aususe või mõnikord ka paraja vingerpussi abil. Tekstide keelekasutus on lastepärane ja hoogne, mis muudab need hästi loetavaks ning äratab kergesti kaasaelamise. Samas pole tegemist pelgalt naljategemisega – mitmed lood toovad esile ka vastutuse, aususe ja sõpruse väärtused, mis muudavad need sobivaks ka ettelugemiseks ja aruteluks lastega.

Helgi Muller (1925–1997) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus kohtab sageli elulähedasi situatsioone, mida ilmestab vaimukas ja eluterve huumor. Ta kirjutas peamiselt lastele ja noortele, pakkudes oma tegelaste kaudu äratundmisrõõmu ning õpetlikke hetki, kuid vältides moraliseerimist. „Vigurivänt“ kuulub tema tuntumate teoste hulka ning on jäänud paljude lugejate mällu kui lugu poisist, kes oskas näha maailma natuke teistmoodi – väikese vimkaga, kuid alati heatahtlikult.