Viherpuu

Helgi Kauberi romaan „Viherpuu“ kuulub 1980. aastate eesti proosa hulka, mis keskendus sageli inimese ja keskkonna, töö ja elu tähenduse omavahelisele põimumisele. Romaani keskmes on naiskarakter, kelle elu kulgeb maalilises, ent samas karmi reaalsusega põimunud keskkonnas. „Viherpuu“ tähenduslik pealkiri viitab nii looduse tsüklilisele kestvusele kui ka inimese sisemisele vajadusele leida tugi ja kasvav jõud isegi siis, kui eluolud näivad piiravad. Lugu ei keskendu suurtele sündmustele, vaid vaatleb elu argiseid, ent sisuliselt tähenduslikke kihistusi – perekondlikke suhteid, töökoha kogemust, sõprust ja vaikseid pingeid, mis kogunevad aastate jooksul.

Romaani ülesehitus on rahulik ja peegeldav, toonilt tasakaalukas. Kauber loob pildi väikesest kogukonnast, mille elu kulgeb kindlas rütmis, kuid mille sees peituvad isiklikud võitlused ja unistused. Naise pilgu läbi jälgitakse nii igapäevaelu väliseid rutiine kui ka sisemisi kõhklusi, mis puudutavad valikuid, eneseteostust ja kuulumist. Romaan käsitleb ka generatsioonide erinevusi, väärtushinnangute muutumist ning vaikset, ent järjekindlat kohanemist ajas. Tekstis põimuvad looduskujutused ja inimlik introspektsioon, luues terviku, kus välised olud ja sisemised meeleolud peegeldavad teineteist. Tugev on ka kirjelduskeel, mis loob visuaalselt selge, ent vaoshoitud atmosfääri.

Helgi Kauber (sünd. 1927) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendus sageli naise rollile ühiskonnas, elu-olu kajastamisele ning inimese sisemisele arengule. Tema teosed on vaikse, aga kindla rütmiga, tähelepanelikud argielu detailide suhtes ja empaatiliselt karakteripõhised. „Viherpuu“ on iseloomulik näide tema proosakeelest, milles puuduvad suured žestid, ent mis just oma rahulikus kulgemises ja psühholoogilises täpsuses peituvat mõju avaldab. Eesti Raamatu väljaandel ilmunud romaan sobitus omal ajal hästi naiskirjanduse ja sotsiaalse realistliku proosa üldisesse arengujoonde.