Kaarel, kas mäletad?

„Kaarel, kas mäletad?” on Helga Suits-Kangro postuumselt ilmunud romaan, mille avaldas 2000. aastal Perioodika Loomingu Raamatukogu sarjas. Teos on jagatud nelja ossa: proloog „Kajaloodimine ehk sündmustesse süüvimine” loob tonaalsuse ja juhatab sisse mälestustel põhineva jutustuse; „Veepildid” toob esile lapsepõlvemälestusi ja perekondlikke hetki; „Palang” kujuneb loo keskseks liiniks, mis toob kaasa pingestatud ja emotsionaalselt laetud sündmusi; epiloog „Saar” sulgeb ringi, pakkudes mõtlikku ja vaikset kokkuvõtet. Teos ei järgi ranget kronoloogiat, vaid liigub fragmentidena, luues mosaiikliku terviku, kus mälupildid, sisehääl ja ajakihistused põimuvad. Vormilt on see intiimne ja isiklik, tuues esile mälu kui looja ja kujundaja rolli.

Romaan on tugevalt autobiograafiline – sündmused ja tegelased on seotud autori enda elutee ja kogemustega. Loo taustaks on paguluses elatud aastad, igatsus kodumaa järele ning lapsepõlvest pärit kujutlused, mis jäävad alatiseks kandvaks sisemiseks maastikuks. Helga Suits-Kangro seob oma jutustuses reaalse ja meelelise, dokumentaalse ja poeetilise, andes mälestustele rütmi ja kujundilise kaalu. Tekstis on korduvad motiivid vesi, saar ja teekond, mis sümboliseerivad nii eraldatust kui ka ühendust. Teos on ühtaegu isiklik tagasivaade ja laiem inimlik lugu mäletamisest, kaotusest ja eneseleidmisest.

Helga Suits-Kangro (1924–1999) oli eesti lastearst ja kirjanik, kes emigreerus Teise maailmasõja lõpus Rootsi. Ta avaldas mitmeid teoseid, sh „Aino ja Gustavi lugu”, kus käsitles oma vanemate, kirjanik Gustav Suitsu ja Aino Suitsu elu ja loomingut. Tema kirjandus on sageli mälestuslik ja autobiograafiline, ühendades isikliku ajaloo ja kultuurilise mälu. Arsti amet andis talle sügava inimese mõistmise ja empaatia, mis peegeldub ka tema proosas. „Kaarel, kas mäletad?” jäi tema viimaseks teoseks ning on ühtaegu lugejale hüvastijätt ja autori sisemaailma peegel.