Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär

Helga Pärli-Sillaotsa raamat „Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär” koondab kaks psühholoogilise suunitlusega romaani, mis pärinevad 1930. aastatest. Mõlema loo keskmes on inimeste siseilm, nende suhted ja pinged, mis kujundavad elu väikeses kogukonnas. „Improvisatsioon mängutoosis” toob esile väikelinna kinnise ja umbse õhkkonna, kus kuulujutud ja klatš määravad paljuski inimeste saatuse. Teosele on iseloomulik detailitäpne olustikukujutus ja tähelepanu sellel, kuidas väline surve ja teiste hinnangud hakkavad mõjutama üksikisiku valikuid. Selles loos kerkib esile küsimus, kui palju sõltub inimese käekäik ümbritsevate hoiakutest ja kuivõrd on tal võimalik jääda truuks iseendale.

Romaan „Karjäär” keskendub armukadedusest alguse saanud kohtuprotsessile, mis muutub ühtlasi laiemaks aruteluks õiguse, süü ja vastutuse üle. Siin avaneb inimestevaheliste suhete varjukülg, kus kirgede ja solvangute põrkumine viib dramaatiliste tagajärgedeni. Autor ei piirdu üksnes sündmustiku kirjeldamisega, vaid uurib tegelaste motiive ja sisemisi pingeid, mis toovad nad kohtu ette. Teos asetab lugeja olukorda, kus peab mõtlema, kuivõrd suudavad institutsioonid, nagu kohus, lahendada tegelikult inimeste vahelisi kirglikke ja irratsionaalseid konflikte. Mõlemas romaanis on esil psühholoogiline pingestatus, mis annab neile üllatavalt kaasaegse kõla.

Helga Pärli-Sillaots (1912–1939) kuulus andekate, ent varakult lahkunud eesti kirjanike hulka. Ta õppis Tartu Ülikoolis ning tegutses nooreestlasliku vaimuga loomeinimeste ringis. Tema looming keskendus peamiselt inimpsüühika, tunnete ja igapäevaelu varjatud külgede avamisele. Kuigi tema elu jäi lühikeseks, suutis ta jätta endast maha teoseid, mida hilisemad uurijad on pidanud oluliseks panuseks eesti psühholoogilisse proosasse. „Improvisatsioon mängutoosis” ja „Karjäär” näitavad autori huvi inimese motiivide ja käitumise vastu ning kinnitavad, et isegi 1930. aastatel kirjutatud teosed võivad tänapäeva lugejaga kõnekalt haakuda.