Tiiger, tiiger

Helga Nõu romaan „Tiiger, tiiger“ viib lugeja noore inimese sisemaailma ja tõstatab küsimusi identiteedist, kohanemisest ning süütunde ja vastutuse piiridest. Peategelane on eesti päritolu noormees, kes elab Rootsis, kuid kelle sisemine rahutus ja vastuolud nii iseenese kui ka teda ümbritseva ühiskonnaga loovad tugeva psühholoogilise pinge. Romaani keskmes on traagiline sündmus – koolivägivallaga seotud surm –, mille järel hakkab minategelane lahti harutama juhtunu tagamaid ja enda rolli selles. Teose kulg on tihedalt seotud enesevaatluse ja süütunde kasvava survega.

Lugu areneb sisemonoloogide, meenutuste ja dialoogide kaudu, andes aimu nii peategelase sisemistest heitlustest kui ka välisest maailmast, mis tundub talle sageli võõras ja eemaletõukav. Rootsi kool ja sealsed noorte omavahelised suhted on kujutatud kohati karmilt, kuid usutavalt, rõhutades vaimse üksilduse ja mõistmatuse tunnet. Tiigri kujund, mis pealkirjas esile tõuseb, sümboliseerib ohtlikkust, taltsutamatust ja alateadlikku hirmu, mis kogu romaani jooksul peategelast saadab. Teos käsitleb ka põlvkondade vahelisi pingeid ja pagulaspere tausta, mis lisab loole sotsiaalset ja ajaloolist sügavust.

Helga Nõu on üks tuntumaid eesti pagulaskirjanikke, kelle looming keskendub sageli väliseesti kogemusele ning identiteedikriisidele. Ta on sündinud 1934. aastal Tartus ja lahkus Eestist teise maailmasõja ajal, asudes elama Rootsi. Tema romaanid käsitlevad noorte psühholoogiat, kohanemist uues ühiskonnas ja kultuurilise kuuluvuse küsimusi. „Tiiger, tiiger“ kuulub tema küpsemasse loomingusse ning jätkab teemasid, mida ta arendas varasemates noorsooromaanides nagu „Kass sööb rohtu“ ja „Pea suu“. Nõu kirjutamislaadile on iseloomulik empaatia, täpne keelekasutus ning sisemine intensiivsus, mis teeb tema teosed mõjusaks ja ajakohaseks ka tänapäeval.