Puhkus koomas

„Puhkus koomas” toob lugejani loo inimesest, kes otsustab tööväsimuse ja argirutiini eest põgeneda ning satub meenutuseta puhkusereisile. Peategelane ärkab hotellitoas tundmatus kohas, ilma teada, kuidas sinna sattus. Iga päev kannab uue avastuse, mis paneb kokku killukese reaalsuse – kohtumistest kohalikega, kärsituest sisemisest häälest ja vahepealistest unustusehetkedest. Tekst tõlgib mitut tunnetust, kus küsimus „kes olen mina?” muutub päev päeva järel olulisemaks. Tegelase valik estib üllatusliku pausi välise käitumise ja sisemise häire vahel, mis juhib pilgu eneseleidmise poole.

Lugu liikus mitmekihilise rütmiga: vaiksed vaikuse suhted, katkestused vestlustes, suutmatus meenutada eelmisi päevi. Kompositsioon tugines fragmentidena avalduvale mälust ja tähelepanekutest; seal püsib tundetus, mis hoiab lugeja aimatuses. Tekst ei paku vastuseid ega taustaülesehitust, vaid jätab ruumi tõlgendusele ja sisemisele refleksioonile. Peategelane ei tee suuri avastusi ega sooritusi, jõudes mõistmisele vaid läbi väikeste hetkede, korrates töisest ja puhkusest loobumise piire. Läbi tühimike ja katkendite tekib ettekujutus järelt undavast teadmatuse piiril liikumisest.

Helga‑Johanna Kuusler on eesti autor, kes ühendab akadeemilise tausta ja kirjandusliku meelelahutuse kogemuse. Tema teosed kajastavad tavainimese elu piire ja situatsiooni­tajusid peeneks lihvitud keelelaadiga. Kuusler on avaldanud nii proosat kui ka esseid, keskendudes muutustele inimese argipäevas ja psühholoogilisele ruumile. „Puhkus koomas” järgib tema loomingu peenarhitektuurilist suunda, kus tavaline olukord muutub peategelase sisemise pingega laetud millekski palju mitmetähtsamaks.