Anna Ekston - nimi Eesti kultuuris. 1908-1992
Anna Ekston - nimi Eesti kultuuris. 1908-1992
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Teatriliit | 2004
- 91 lk | Kõvakaaneline | 162 x 242 mm
- ISBN: 9789985860298
- Keel: eestikeelne
Helga Aumere raamat „Anna Ekston – nimi Eesti kultuuris. 1908–1992“ on pühendatud baleriini, pedagoogi ja koreograafi mälestusele. Teos loob portree naisest, kes jättis sügava jälje Eesti teatrisse ja tantsukunsti. Ekston oli Tallinna Koreograafiakooli asutaja ja paljude põlvkondade baleriinide õpetaja, kelle elutöö kandis Eesti balletihariduse vundamenti. Raamat esitab nii tema professionaalse tee kui ka isiklikumaid külgi, tuues esile Ekstoni särava vaimukuse, eruditsiooni ja tugeva iseloomu. Aumere eesmärgiks on olnud talletada mälestus inimesest, kelle panus kultuurilukku ei tohi kaduda uute muljete ja aegade kihistuste alla.
Raamatu põhisisu tugineb nii dokumentidele kui ka mälestustele, mis aitavad lugejal mõista Ekstoni tegevuse laiemat mõju. Ekstoni lavaline karjäär, tema roll lavastajana ja pedagoogina, aga ka tema teravmeelsus ja ühiskondlik aktiivsus joonistavad välja pildi mitmekülgsest kultuuritegelasest. Eraldi rõhutatakse tema rolli Eesti balleti traditsiooni hoidjana ja arendajana, mis tagas, et professionaalne tantsukunst Eestis sai tugeva aluse. Raamat on seega ühtaegu biograafiline ülevaade ja sümboolne mälestusmärk, mis jäädvustab ühe elu- ja kultuuriloo tulevastele põlvkondadele.
Helga Aumere (1930–2014) oli Eesti teatrikriitik ja -ajaloolane, kes pühendas suure osa oma tööst teatrikunsti ja tantsu uurimisele. Ta on kirjutanud mitmeid käsitlusi Eesti teatri- ja balletiloo olulistest teemadest ning tegijatest, olles seeläbi mõjutanud ka kultuuriajaloo uurimise suunda. Aumere tundis hästi nii teatri- kui ka tantsuringkondi ning tema teosed paistavad silma põhjalikkuse ja austusega käsitletavate isikute vastu. „Anna Ekston – nimi Eesti kultuuris“ on selle töö osa, talletades ühe mõjuka isiku elu ja tegevuse eesti kultuuriloo mäluraamatusse.
