Helesinine vaip. Tadžiki legend. A. Jelagina ümberjutustus

„Helesinine vaip“ on ümberjutustus Tadžiki rahvuseeposest, mille on kirjanduslikku vormi valanud A. Jelagina. Teos pakub sissevaadet muistse Kesk-Aasia kultuuri müütilisse ja poeetilisse maailma, esitades loo, kus tõe ja aususe, julguse ja visaduse tähenduslikkus põimub saatuslike sündmuste ja sümbolitega. Keskne motiiv – helesinine vaip – kannab endas rahvapärimusele omast maagilist tähendust ning ühendab tegelasi läbi katsumuste ja ajaloo, olles korraga nii ilutunnetuse kui sügava tähenduslaengu kandja.

Raamatus kulgeb tegevus läbi mitmete tegelaste saatuste, kelle kaudu lugejale avaneb tadžiki rahva maailmapilt, väärtushinnangud ja ajalooline mälu. Armastus, truudus, võimuiha ja auahnus põimuvad teineteisega eepilises võtmes, mille taustal kerkivad esile rahvalikud ideaalid ja vaimsus. Loo keskmes on konfliktide ületamine ja sisemine kasv, mida saadavad rahvalaule meenutavad lüürilised lõigud ning kohalikule pärimusele omased sümbolid. Teoses on säilitatud eepilisele jutustusele omane hoogsus ja rütmilisus, mis muudab selle ligipääsetavaks ka nooremale lugejale, kuid samas sisukaks ka täiskasvanule.

Anna Jelagina oli vene kirjandusteadlane ja tõlkija, kes on pannud olulise rõhu rahvaste kirjanduspärandi tutvustamisele ning selle vahendamisele vene ja teiste liiduvabariikide lugejatele. Tema ümberjutustused keskenduvad sageli sellele, et säilitada rahvapärimuste sügavus ja poeetiline struktuur, kohandades neid siiski arusaadavaks tänapäeva lugejale. „Helesinine vaip“ on üks näide sellisest tundlikust ja kultuuriteadlikust töötlusest, mis viib eesti lugeja tadžiki vaimse pärandi juurde vahendatud, kuid mitte lihtsustatud kujul.