Mari Adamson

Helene Kuma monograafia „Mari Adamson” on pühendatud tarbekunstniku elule ja loomingule, sidudes tema isikliku arengu laiemate kunstiliste ning ühiskondlike protsessidega. Teos avab Mari Adamsoni kunstilise tee alates 1930. aastatest, mil Eesti tekstiilikunst alles otsis oma kaasaegset väljenduskeelt, kuni nõukogude perioodini, mil kunstniku töö ja areng kulgesid paralleelselt ametliku kultuuripoliitika piiridega. Raamat ei piirdu pelgalt kunstniku eluloolise kirjeldamisega, vaid seob tema loomingulised otsingud tarbekunsti kui valdkonna üldise kujunemisega.

Autor näitab, kuidas Adamsoni töödes põimusid isiklik stiilitunnetus ja laiemad ühiskondlikud nõudmised. Kolmekümnendate aastate algul tegi ta esimesi samme tekstiilikunstis, hiljem aga kujunes tema käekirja osaks nõukogude korra raames tunnustatud, ent siiski loominguliselt mitmekesine väljenduslaad. Teos käsitleb ka kunstniku tööprotsessi, loomingulisi mõjutusi ning väljakutseid, mis kaasnesid tarbekunsti arenguga perioodil, mil see pidi täitma korraga nii praktilisi kui ka ideoloogilisi ülesandeid. Nii joonistub välja portree kunstnikust, kelle looming peegeldab oma ajastu ideaale ja piiranguid.

Helene Kuma oli kunstiajaloolane ja uurija, kes pühendas suure osa oma tööst Eesti tarbekunsti arengute kajastamisele. Tema monograafiad ja uurimused keskendusid sageli konkreetsetele loojatele, kelle tegevus aitas kujundada kohalikku kunstipilti. Raamatus „Mari Adamson” ühendab ta teadusliku põhjalikkuse ja kunstniku tööde tundliku tõlgendamise, pakkudes väärtusliku allika nii erialainimestele kui ka laiemale lugejaskonnale. Selline lähenemine teeb teosest olulise osa Eesti kunstiloolisest pärandist, mis jäädvustab ühe põlvkonna loomeprotsessi ning selle tähenduse kultuuriloos.