Rasputin

Helene Izvolski ja Jean Kesseli dokumentaalbiograafia „Rasputin“ keskendub 20. sajandi alguse Vene õukonna ühe vastuolulisema tegelase, Grigori Rasputini elule ja mõjule. Teos avab lugejale Siberi talupojast tõusnud mõjukandida elukäigu, mis viis ta otse tsaari pere siseringi ning pani proovile impeeriumi poliitilise ja moraalse tasakaalu. Raamat toob esile Rasputini teekonna müstilise ravitseja ja vaimuliku imidži kujunemisel ning tema vastuolulise rolli tsaari perekonna juures, eeskätt keisrinna Aleksandra usaldusalusena. Kirjeldused põhinevad nii kaasaegsete mälestustel kui arhiiviallikatel, pakkudes mitmekülgset pilti nii inimesest kui legendist tema ümber.

Izvolski ja Kessel ei keskendu pelgalt skandaalidele, vaid püüavad mõista, miks Rasputin suutis haarata niivõrd tugeva mõjuvõimu ning milliseid psühholoogilisi, usulisi ja poliitilisi mehhanisme see peegeldab. Raamat käsitleb ka tema mõju Vene sisepoliitikale Esimese maailmasõja ajal, tema sekkumisi ametissenimetamistes ja otsustusprotsessides ning seda, kuidas tema kohalolu õukonnas tugevdas rahva seas levivat rahulolematust. Samuti tuuakse detailselt esile Rasputini vägivaldne ja salapärane surm, mis muutus kiiresti legendiks ning jäi üheks sümboolseks eelkäijaks Vene revolutsioonilisele pöördele. Teoses põimuvad ajalugu, isiklikud seigad ja kuulujutud, mis annavad edasi ajastu rahutust ja moraalset segadust.

Jean Kessel (1898–1979) oli prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, tuntud oma dokumentaalse täpsuse ja jutustamisoskuse poolest. Koostöös Helene Izvolskiga, kellel oli isiklik kokkupuude Vene emigrantide ja tsaariõukonna järglastega, valmis raamat, mis suudab ühendada ajaloolise tõepärasuse ja kirjandusliku pingestatuse. „Rasputin“ ei ole lihtsalt elulugu, vaid kultuuriline portree ühest Vene ajaloo murdeliseimast hetkest ja selle peidetud mõjuritest. Teos pakub väärtuslikku sissevaadet Vene impeeriumi allakäigu eelõhtusse, kus karismaatilise ja varjatud motiividega tegelase mõju ulatus kaugemale, kui algselt näha võis.