Bloomsbury Streeti hertsoginna

„Bloomsbury Streeti hertsoginna“ jätkab Helene Hanffi autobiograafiliste raamatute sarja, olles järg tema varasemale teosele „84, Charing Cross Road“. Selles raamatus jõuab autor viimaks Londonisse, millest ta on aastaid unistanud ja mille kirjastuste ja raamatupoodide kaudu tuttavaks saanud. Elades lühikest aega Bloomsbury piirkonnas, linna südames, jagab Hanff oma tähelepanekuid briti kultuuri, inimeste ja igapäevaelu kohta. Tema huvi kirjanduse, ajaloo ja arhidektuuri vastu põimub detailsete kirjeldustega kohtumistest nii kohalike kui ka oma ammuste kirjasõpradega, kellesse ta suhtub sooja huumori ja suure empaatiaga.

Raamat on üles ehitatud päevikuvormis, kus iga sissekanne peegeldab Hanffi elamusi, mõtteid ja reaktsioone Londonis veedetud päevadele. Tema stiil on isiklik ja vahetu, sageli eneseirooniline, ent samas teravapilguline. Kuigi teosel puudub klassikaline süžee, loob selle kandev jõud Hanffi vaimukas ja siiras hääl. Ta mõtiskleb nii väikeste kultuuriliste erinevuste kui ka ühiskondlike normide üle, kirjeldab hotelle, teejoomisi ja teatrikülastusi, ning toob oma tekstidesse kaasa New Yorgi inimese pilgu, mis on korraga uudishimulik ja nõudlik. See muudab raamatu ka tänapäeva lugejale ligitõmbavaks kultuurilise peegeldusena, mis keskendub kokkupuutele uue ja kaua oodatuga.

Helene Hanff (1916–1997) oli ameerika kirjanik ja stsenarist, kelle looming põhineb sageli tema isiklikel kogemustel, kirjavahetustel ja lugemiskirel. Tuntuks sai ta just tänu oma raamatule „84, Charing Cross Road“, millest on tehtud ka menukas film. Hanffi kirjutamislaad ühendab kirjanduslikku tundlikkust ja elulist huumorit ning tema teosed peegeldavad intellektuaalset uudishimu ja sügavat austust kultuuri vastu. „Bloomsbury Streeti hertsoginna“ jäädvustab tema hilisema elu ühe täitumise leidnud unistuse – reisi Londonisse – ja selle kaudu ka tema unikaalse vaate maailma, mis jääb lugejatele meelde oma aususe ja soojusega.