Vangistatud prints ja teised muinasjutud

Helen Tobias-Duesbergi raamat „Vangistatud prints ja teised muinasjutud“ sisaldab valikut lugusid, mis kuuluvad muinasjutu žanrisse, kuid mille esitusviis ja temaatika ei piirdu üksnes lastepublikule omaste mustritega. Jutud järgivad klassikaliste muinasjuttude ülesehitust: on tegelased, kes satuvad katsumuste, valikute või muutuste keskele; on sündmused, mis muudavad nende senist seisundit; ja on maailmad, kus reaalsus ja fantaasia põimuvad. Samas ei taotle lood lihtsustatud moraali ega lõplikku õpetust, vaid jätavad mitmeti tõlgendatavaid jooni. Pealkirjajutust „Vangistatud prints“ saab raamiks kogumiku muule sisule, rõhutades motiive nagu vabadus, piirid ja muutumise võimalikkus.

Lugude keelekasutus on vormilt selge, ent toonilt vahelduv. Mõni lugu järgib traditsioonilist muinasjutulist kulgemist, teised on poeetilisemad, mõtisklevamad või struktuurilt hajusamad. Tegelased on enamasti noored – printsid, tüdrukud, rändurid või tundmatu päritoluga olendid –, kuid nende rännakud ja kohtumised ei piirdu ainult seiklusega. Pigem on fookuses sisemine muutus, vajadus otsustada, loobuda või leppida. Keskkonnad, milles lood aset leiavad, on määratlemata – need ei viita konkreetsetele aegadele ega paikadele, kuid loovad tingimused, kus igapäevane ja üleloomulik eksisteerivad kõrvuti.

„Vangistatud prints ja teised muinasjutud“ ei kogu kokku üksnes fantaasiat, vaid ka tähelepanekuid inimese seisundi kohta olukordades, kus tavaline kulg katkeb. Need lood ei paku kindlaid vastuseid, vaid võimaldavad lugejal olla tunnistajaks muutustele, mille tähendus kujuneb alles pärast loo lõppu.