Miks me armastame?. Romantilise armastuse olemus ja keemia

Helen Fisheri „Miks me armastame? Romantilise armastuse olemus ja keemia“ käsitleb armastust kui bioloogilist ja evolutsioonilist nähtust, millel on ajus kindlad füsioloogilised alused. Autor vaatleb, kuidas romantiline armastus ei ole pelgalt kultuuriline konstruktsioon või emotsionaalne seisund, vaid seotud konkreetsete neurokeemiliste protsessidega, eriti dopamiinisüsteemi ja aju tasu- ning motivatsioonikeskustega. Fisher toetub kaasaegsetele aju-uuringutele ja toob näiteid mitmesugustest kultuuridest, et näidata armastuse universaalsust ja selle avaldumise viise erinevates ühiskondades.

Teoses eristab Fisher kolme armastusega seotud neuroloogilist süsteemi: seksuaalset iha, romantilist külgetõmmet ja pikaajalist kiindumust. Neid süsteeme analüüsides näitab ta, miks inimesed kogevad armastust nii intensiivselt, miks see võib põhjustada rõõmu kõrval ka valu ning kuidas need tunded on seotud inimese bioloogilise vajadusega moodustada paarisuhteid ja kasvatada järglasi. Raamat sisaldab ka intervjuusid armastuses olnud inimestega, ajuskaneeringute tulemusi ning viiteid loomariigis esinevatele paaritumiskäitumistele, mis aitavad illustreerida inimese armastuse instinkti sügavust ja mitmetahulisust.

Helen Fisher oli Ameerika antropoloog ja teaduskommunikaator, kelle uurimisvaldkonnad hõlmasid armastuse, seksuaalsuse ja inimsuhete bioloogilist alust. Ta oli tuntud oma uurimuste poolest, kus ta kasutas funktsionaalset magnetresonantstomograafiat, et kaardistada armastusega seotud ajupiirkondi. Lisaks teadustööle tegutses ta ka populaarteaduslike teoste autorina, olles laiemale publikule tuntud just tänu raamatule „Why We Love“, millest see eestikeelne väljaanne on tõlge. Fisheri lähenemine on mõjutanud nii sotsiaalteaduste kui psühholoogia arusaamu armastuse päritolust ja toimemehhanismidest.