Bridget Jonesi päevik

Bridget Jonesi päevik on päevikuvormis romaan, kus peategelane, üle kolmekümne vallaline kirjastustöötaja Bridget püüab aasta jooksul oma elu järje peale saada. Ta peab iga päeva kohta arvet kaalu, suitsetatud sigarettide, joodud alkoholi ja romantiliste läbikukkumiste üle. Londonis aset leidev lugu koondub perepidude, kontoriõhtute ja juhuslike kohtumiste ümber, mille taustal kujuneb kolmiksuhe Bridgeti, eduka, kuid ebakindlust tekitava ülemuse Daniel Cleaveri ja vaoshoitud juristi Mark Darcy vahel. Raamat hoiab lugejat Bridgeti minatunde ja tema ürituste lähedal: ta tahab olla professionaalsem, tervislikum ja armastatum, kuid satub ikka uuesti piinlikesse olukordadesse, mis lõhuvad hoolikalt loodud enesepildi.

Teos näitab üksikasjalikult, millist survet avaldavad vallalisele naisele perekond, töökaaslased ja ajakirjanduslikud stereotüübid. Bridget püüab korraga täita mitut rolli, hoida sammu eneseabi soovitustega ja vastata ootusele, et edukal inimesel on korras karjäär, suhe ja välimus. Päevikuline vorm laseb näha mõtteid, mille ta ise pärast üle loeb ja kriitiliselt hinnangu alla seab, nii et eneseiroonia ja häbitunne käivad käsikäes. Raamat kasutab korduvaid nimekirju, väikseid lubadusi ja tagasilööke, et anda rütm elule, mis kõikub eufooria ja enesesüüdistuse vahel. Nii muutub lihtne argipäev, ostunimekirjad ja kohtingud materjaliks, mille kaudu joonistub välja ühe linnaelu rütmis elava inimese pidev iseenda mõõtmine ja võrdlemine.

Helen Fielding on briti kirjanik ja ajakirjanik, kellele tõi rahvusvahelise tuntuse just Bridget Jonesi päeviku ilmumine. Enne seda avaldas ta romaane, kus ta kasutas samuti ajakirjanduslikku kogemust ja tähelepanu popkultuuri detailidele. Bridget Jonesi tegelaskuju sündis algselt ajaleheloo tarvis ning kasvas sealt edasi romaanisarjaks, kuhu kuuluvad ka teosed Bridget Jones: The Edge of Reason, Bridget Jones: Mad About the Boy ja Bridget Jones’s Baby. Fielding on olnud seotud ka ekraniseeringute stsenaariumidega, nii et tema loodud tegelased liiguvad nii proosas kui filmis sama elavalt. Tema loomingus on keskne koht tänapäevase linnaelu, meedia ja intiimsete suhete ristumiskohtadel, mida ta kujutab huumori, kuid ka kainelt jälgiva pilguga.