Bridget Jones: täitsa lõpp

Helen Fieldingi romaan „Bridget Jones: täitsa lõpp“ („Bridget Jones: The Edge of Reason“) on populaarse Bridget Jonesi lugude järg, mis jätkab tuntud tegelaskuju päevikuvormis kajastatud seiklusi. Selles osas on Bridget endiselt aus, kohmakas ja isepäine, ent püüab siiski samm-sammult navigeerida täiskasvanu elu keerukustes: armastus, karjäär, sõprus, välimuse surve ja meedia mõjud. Kuigi tal on suhe armastatud Mark Darcyga, ei kujune kooselu sugugi lihtsaks, ning Bridgeti kalduvus üle mõelda, segadusse sattuda ja iseennast kahtluse alla seada viib taas hulga naljakate ja piinlike olukordadeni.

Romaani tempo on hoogne, keelekasutus vahetu ja eneseirooniline, mis teeb peategelase käekäigu jälgimise nauditavaks. Bridgeti tähelepanekud suhetest, tööelust ja ühiskondlikest ootustest on tihti teravad, kuigi esitatud läbi naljaka prisma. Tervet teost läbib sisemine vastasseis ideaalide ja tegelikkuse vahel: kuidas olla edukas ja rahulik naine maailmas, kus ootused on sageli vastuolulised? Vaatamata oma neurootilisusele ja ebakindlusele on Bridget tegelane, kelles peegelduvad paljud ajastu noorte naiste hirmud ja lootused, mistõttu jääb ta lugejale sümpaatseks.

Helen Fielding on briti ajakirjanik ja kirjanik, kelle „Bridget Jonesi“ lood said 1990. aastate lõpus kiiresti rahvusvaheliseks fenomeniks. Tema oskus ühendada huumor, ühiskonnakriitika ja isiklik haavatavus lõi uue žanrimudeli moodsale naistekirjandusele. „Bridget Jones: täitsa lõpp“ kinnistas Fieldingi positsiooni selle suuna ühe olulisema autorina, pakkudes lisaks meelelahutusele ka ühiskondlikult äratuntavat peegeldust ajastust, mil isiklik vabadus ja sotsiaalne surve seisid järjest tihedamalt kõrvuti.