Bridget Jones: poisi järele hull

Romaan Bridget Jones: poisi järele hull viib lugeja tagasi tuttava kangelanna ellu, kuid nüüd teises eluetapis. Bridget on lesk, kahe väikese lapse ema, kes püüab korraga toime tulla leinaga, argiste kohustustega ja uue kohtingumaailmaga, mis on kolinud sõnumirakenduste ja sotsiaalmeedia kanalitesse. Ta kirjutab endiselt päevikut, mõõdab oma igapäeva kalorite, säutsude ja sõnumite kaupa ning proovib samal ajal hoida kontrolli laste, töö ja välimuse üle. Üha rohkem tuleb tal kokku puutuda olukordadega, kus keskea kehanõudmised, laste probleemid nagu täid peas ja nooremate partnerite ootused jooksevad kokku üheks segaseks, kuid äratuntavaks argipäevaks.

Teos vaatleb, kuidas Bridget üritab pärast Mark Darcy kaotust luua endale uut elu, mis ei taandu ainult rollile kellegi lese või ema kõrval. Ühelt poolt on tal tugivõrgustik sõprade näol, teisalt kummitab hirm üksi jäämise ees, mis paneb teda flirtima endast märksa noorema mehega ja katsetama internetikohtingut. Romaan jälgib, kuidas lein ja igatsus põimuvad igapävaste naljakate ja piinlike hetkedega, alates vanemate võistlusest kooli värava taga kuni tehnoloogiliste apsudeni, mis paiskavad privaatsed sõnumid valede inimeste ette. Lugu uurib, millal enese eest hoolitsemine muutub eneseirooniaks ja millal vastupidi aitab iroonia rasketel hetkedel üle elada, nii et lugeja näeb keskealist kangelannat, kes eksib, parandab, proovib uuesti ja jääb seejuures iseendaks.

Helen Fielding on briti ajakirjanik ja kirjanik, kes alustas televisioonis ning jõudis ilukirjanduse ja menuka kolumnini Londoni ajalehes, kus Bridget Jones esmakordselt lugeja ette ilmus. Esimene romaan Bridget Jonesi päevik kasvas kiiresti rahvusvaheliseks menukiks ja kindlustas talle koha moodsas naiskirjanduses. Bridget Jones: poisi järele hull on Fieldingi viies romaan ja üks osa Bridgeti lugusid koondavast sarjast, mis jälgib sama tegelast eri eluetappides. Autor on osalenud ka Bridgeti filmiversioonide stsenaariumide loomisel ning jagab oma elu Londoni ja Los Angelese vahel, mis peegeldub romaanide taustas: üleilmne meedia, popkultuur ja suurte linnade argipäev kohtuvad ühe inimese isiklike hirmude, lootuste ja eneseotsinguga.