Suluseis

Helen Eelranna romaan „Suluseis“ kujutab elu pöördepunkti sattunud naise sisemist heitlust ja suhtevõrgustiku keerukust. Peategelane Liina elab pealtnäha stabiilset elu – tal on pere, töö ja kindel argirütm –, kuid tegelikult on kõik tasapisi nihkumas. Abielu on jahtunud, eneseteostus piirdub igapäevaste kohustustega ning kuhjuv rahulolematus on muutunud tasaseks, kuid järjepidevaks sisemiseks pingeks. Ühel hetkel seisab Liina silmitsi valikutega, mis sunnivad teda küsima, kelle jaoks ja millistel tingimustel ta üldse elab. Lugu ei esita suuri draamasid, kuid püsib intensiivselt peategelase sisemaailmas, avades samm-sammult tema emotsionaalse suluseisu põhjuseid ja tagajärgi.

Romaan liigub rahulikus tempos, keskendudes argiste hetkede ja peente meeleolude kirjeldamisele. Olulised on vaikused, möödaminnes öeldud laused ja märkamata jäetud pilgud – need loovad atmosfääri, kus lugeja saab aimu, kui kergesti võib igapäevane turvalisus muutuda sisemiseks vangistuseks. Eelrand ei paku lihtsaid lahendusi ega kiirusta sündmuste käivitamisega, vaid laseb tegelasel ise otsida sõnastamatute tunnete allikat. „Suluseis“ on eelkõige psühholoogiline romaan, milles suhetest räägitakse vaikuse kaudu ja liikumine toimub rohkem seespool kui väliselt.

Helen Eelrand on eesti autor ja ajakirjanik, kes on varem töötanud mitmetes meediaväljaannetes ning elanud pikemat aega Taanis. Tema loomingus põimuvad sageli isikliku kogemuse ja fiktsiooni piirid, keskendudes naise identiteedile, elumuutustele ja inimsuhete keerdkäikudele. „Suluseis“ on üks tema esimesi ilukirjanduslikke teoseid, milles ilmneb juba autori huvi psühholoogilise sügavuse ja sisemise arengu kujutamise vastu. Tema keel on täpne ja ökonoomne, võimaldades lugejal keskenduda tegelase sisekõnele ja sellele, mis jääb sõnade taha varjatuks.