Astun tuttavale teele. Luuletused aastatest 1945-1964

Hele-Mall Mõttuse luulekogu „Astun tuttavale teele. Luuletused aastatest 1945–1964“ on ajas kogunenud mõtte- ja tundemaastike koond, mis peegeldab ühe inimese sisemist teekonda ning tema suhestumist ümbritseva maailmaga. Valimik hõlmab ligikaudu kahe aastakümne jooksul kirjutatud tekste, mis annavad edasi isikliku elu, ajastulise õhustiku ja vaimse otsingu kihistusi. Luuletuste tonaalsus ulatub lüürilisest meenutusest kuni sügavamate eksistentsiaalsete küsimusteni, mille taustal võib tajuda sõjajärgsete aastate mõjusid, sisemist kindluseotsingut ja lootust elurütmi taasleidmisele. Pealkiri ise viitab püsivusele ja elujoonele, mis kordub tuttavate tunnetena, ent omandab igas hetkes uue tähenduse.

Kogus leiduvad luuletused on kirjutatud traditsioonilises, selgepiirilises vormis, milles rütm ja riim toetavad luule mõttelist selgust. Mõttuse luule tugineb tähelepanelikule looduse ja argipäeva vaatlemisele, kuid temas peitub ka sisemine vaikne vastupanu – mitte välispoliitilises tähenduses, vaid inimliku väärikuse ja mälu säilitamise kaudu. Nii saab iga lihtne kujund, nagu teerada, leht või vaikus, tähendusrikkaks, kandes lugeja mõtte autori elukogemusse ja sisekaemusse. Mõnel puhul kõlab ridades igatsus kadunud inimeste, nooruse või süütuma eluviisi järele; teistel juhtudel aga rahu leidmine möödunu ja oleviku vahel.

Hele-Mall Mõttus (1928–2020) oli eesti pedagoog ja kultuurilooline koguja, kes tegutses aastakümneid Paide ja Järvamaa kultuurielus. Tema looming on valdavalt avaldamata jäänud käsikirjaline pärand, mida hakati koondama alles eluõhtul, suuresti tänu kohaliku koduloomuuseumi eestvedamisel. Käesolev kogu, mille on välja andnud Päinurme Koduloomuuseum, on väärtuslik nii regionaalse kultuuripärandi kui ka isikliku, ajas vaoshoitud luule väljendusena. See raamat ei püüa olla suur kirjanduslik manifest, vaid kannab endas vaikset ja siirast pilku elule – tagasihoidlikku, kuid sügavalt ausat.