Hüpnoos ja imepärased tervistumised

Raamat selgitab, mis on hüpnoos, millised on selle piirid ja kus asuvad levinud arusaamade vead. Teos alustab ajalooliste eksiarvamuste kaardistamisest ning näitab, kuidas eri ajastute seletused on vorminud nii kartusi kui ka ülepakkumisi. Seejärel liigutakse töödefinitsiooni juurde ja eristatakse hüpnoosi igapäevasest unest, keskendudes seisundile, milles tähelepanu koondub ja vastuvõtlikkus juhistele kasvab. Autor võtab lahti hüpnotiseerimise elementaarsed sammud: keskkonna ja rütmi rolli, sõnaliste juhiste ülesehituse, tähelepanu ankurdumise mehhanismid ning väljatulekuks vajaliku ohutu järjekorra. Kirjeldus püsib konkretiseeriv: juttu on vaatlemisest, kontrollküsimustest ja sümptomitest, mille järgi hinnata, kas katsealune liigub soovitud suunas või vajab protsessi katkestamist.

Kogumik käsitleb hüpnoosi kasutusaloasid, mille hulgas on valu ja ärevuse leevendamine, harjumuste ümberõpe ning psühhosomaatiliste kaebuste talitluspõhine mõjutamine. Rõhk on tööraamil, mitte võlutrikil: eesmärk sõnastatakse ette, seanss on piiritletud, taustahaiguste kohta küsitakse ja järgnevad harjutused tehakse kodus lihtsas vormis. Autor kirjeldab ka olukordi, kus hüpnoosi ei kasutata, ning toob välja vastunäidustusi ja eetilisi piire. Lõpuosas esitatakse juhtumikirjeldused nendest tervistumistest, mida igapäevakeel nimetab imepärasteks. Tekst rõhutab, et kirjeldused ei asenda arsti- ega psühhiaatrilist otsust, vaid avavad mustreid, mille abil saab hinnata, millal tähelepanu, kujutluse ja lõõgastuse koostoime toob käegakatsutava muutuse. Nii kujuneb tervik, kus meetodi tööloogika, näited ja piirangud paiknevad samas raamistikus.

Teos on abiks lugejale, kes soovib eristada hüpnoosi ümbritsevat müüti praktilistest töövõtetest. Raamat õpetab küsima õigeid küsimusi: mis on eesmärk, milline on lähteolukord, kuidas mõõdetakse muutust, mitu seanssi on mõistlik, mis on järeltegevus. Käsitlus pakub selgeid märke, mille järgi otsida kogenud juhendajat, ning kirjeldab koostöö põhietappe alates esmasest vestlusest kuni kokkulepitud lõpetamiseni. Lugeja leiab ka meeldetuletuse, et hüpnoosi roll on toetav, mitte kõike asendav: see võib aidata suunata tähelepanu ja suurendada eneseregulatsiooni, ent püsiva tulemuse loob järjekindel töö, ohutus ja vastutus. Nõnda toimib raamat kui orienteerumisvahend, mis aitab seada ootusi, vältida eksiarvamusi ja teha kaalutletud otsuseid.