Penthesileia. Homburgi prints Friedrich. Kaks lavateost

Käesolev kogumik „Penthesileia. Homburgi prints Friedrich” koondab kaks Heinrich von Kleisti lavateost, mis kuuluvad saksa kirjanduse klassikalisse pärandisse, kuid säilitavad oma eksistentsiaalse ja psühholoogilise kõnekuse ka tänapäeval. „Penthesileia” toob lavale Kreeka mütoloogiast tuttava amazonide kuninganna ja Achilleuse kohtumise, millest kujuneb traagiline ja hävitav armastuse-duell. Kleist lahendab mütoloogilise ainese intensiivse, peaaegu groteskse kirglikkusega, kujutades võimusuhet, mis kisub tegelased ühtaegu kokku ja lahku, kuni iseennast hävitava lõpuni. Teos ei ole mitte niivõrd lugu sõjast kui inimese sisemisest konfliktist, kus tungid, ihad ja uhkus põimuvad laastavaks jõuks.

„Homburgi prints Friedrich” asetub teise ajaloolisse ja vaimsesse registrisse, kujutades unistajatest vürsti, kes võidab küll lahingu, kuid rikub käske ning seisab seejärel silmitsi hukkamõistuga. Kleist avab siin dilemmasid, mis puudutavad kuulekuse, au ja isikliku eetika kokkupõrget. Lavastus ei ole mustvalge: see asetab küsimuse vabaduse ja korra vahekorrast vaataja enda lahendada. Prints Friedrichi sisemised heitlused, tema unenäolised seisundid ja piinatud ausus moodustavad lavateose tuuma, mille kaudu autor peegeldab sügavalt modernset eksistentsiaalset ängi. Mõlemas näidendis väljendub Kleisti huvi äärmusse viidud olukordade vastu, kus inimesel tuleb seista silmitsi iseenda ja korra jõududega, mis teda ületavad.

Heinrich von Kleist (1777–1811) oli saksa vararomantismi ja idealismi piirimail tegutsenud kirjanik ja dramaturg, kelle looming jäi eluajal osalt tähelepanuta, ent saavutas hiljem märkimisväärse mõjuraadiuse. Tema näidendeid iseloomustavad psühholoogiline pinge, moraalne ambivalentsus ja keeleline täpsus. Kleist oli tundlik ühiskondlike ja sisemiste konfliktide kujutaja, kelle tegelased liiguvad sageli tundmatu piiril ja otsivad korda kaose keskel. Tema varajane surm katkestas intensiivse ja murrangulise loometeekonna, kuid tema teosed on jäänud saksa teatri ja kirjanduse ajaloos keskseks. Käesolev väljaanne annab eesti keeles hea võimaluse kogeda Kleisti lavatekstide keelelist ja mõttelist intensiivsust uues tõlkes ja akadeemilises vormis.