Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel

Heinrich Rosenthali mälestusteraamat „Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869–1900“ on väärtuslik dokument Eesti rahvusliku ärkamise ajaloost. Autor, kes oli ise aktiivne ühiskonnategelane ja kultuurielu edendaja, kirjeldab vahetult ja detailirohkelt seda, kuidas eestlased 19. sajandi teisel poolel püüdsid kujundada oma haridus-, kultuuri- ja ühiskondlikku elu. Raamatus vaadeldakse ajajärku, mil eestlus hakkas kujunema iseseisvaks identiteediks, millele pandi alus rahvahariduse, oma ajakirjanduse, laulupeoliikumise ja seltsitegevuse kaudu.

Rosenthal toob esile mitmeid võtmehetki ja -isikuid, alates esimesest üldlaulupeost 1869. aastal kuni ärkamisaja haridus- ja seltsiliikumisteni. Oma mälestustes kirjeldab ta nii praktilisi raskusi kui ka vaimseid püüdlusi: õpetajate töö oludes, kus puudusid eestikeelsed õpikud, trükisõna levitamise piiranguid ning kohalike ärksate meeste tegevust, kelle initsiatiiv aitas kaasa rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele. Tema kirjutis ei ole pelgalt kuiv ajalookroonika, vaid kantud isiklikust kogemusest ja idealismist, milles kajastub lootus ja usk eesti rahva vaimsesse potentsiaali ning kultuurilisse iseseisvusse.

Heinrich Rosenthal (1846–1916) oli üks olulisemaid Eesti kultuuriloo kroonikaid, kes ise osales aktiivselt rahvuslikus liikumises ning töötas õpetaja ja koolijuhina. Tema mälestused, mis esmakordselt avaldati 20. sajandi alguses, pakuvad hindamatut sissevaadet ajastusse, mil eestlus kui kultuuriline ja poliitiline nähtus oli alles kujunemas. Tema vaade on samaaegselt dokumenteeriv ja isiklik, andes lugejale võimaluse tunnetada tollase ühiskonna hingeseisundeid ja väärtushinnanguid. Tänapäevane väljaanne aitab taaselustada seda allikat uue lugejaskonna jaoks ning täiendab oluliselt teadmisi Eesti rahvusliku liikumise algusajast.