Valitud proosa

Püüdsin ilusat noort daami kohe kõnelusse mässida, sest looduseilusid nauditakse õieti alles siis, kui neist kohe kohapeal saab rääkida. Daam ei olnud vaimukas, kuid tähelepanelik ja arusaaja. Tõeliselt suursugused maneerid. Ma ei mõtle mitte seda tavalist, teeseldud, negatiivset suursugusust, mis täpselt teab, mida tuleb tegemata jätta, vaid toda haruldast vaba, positiivset suursugusust, mis meile täpselt ütleb, mida me teha tohime, ja mis eelarvamusteta käitumise juures meile siiski ülima seltskondliku kindluse annab. Ma ilmutasin oma suureks imestuseks palju geograafilisi teadmisi, aga silmad orienteerusid rohkem kauni daami näos ja leidsid sealt palju ilusamaid kohti kui "Schierke" ja "Elend". See nägu kuulus nende hulka, mis iial ei eruta, harva hurmavad ja alati meeldivad. Armastan selliseid nägusid, sest et nad mu rahutut südant rahule naeratavad.Sisukord: , Reisipildid...Harzi-reis...Ideed. Le Grand'i raamat , Inglise fragmendid..."Reisipiltide" lõppsõna , Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal...Esimene raamat...Teine raamat...Kolmas raamat , Pealekaebajast , "Romanzero" järelsõna , Pihtimused , Lutetia... , Eessõna "Lutetia" prantsuskeelsele väljaandele...Lutetia , Heinrich Heine proosa , Märkused