Luuletused ja poeemid

„Luuletused ja poeemid” on valikkogu saksa poeedi Heinrich Heine loomingust, mis toob eesti lugejani osa Euroopa romantismi ühe olulisima esindaja mitmekesisest ja ajas arenevast luulepärandist. Kogumik sisaldab nii varasemaid lüürilisi luuletusi, kus avaldub Heine noorusaegne tundelisus ja iroonia, kui ka hilisemaid, ühiskonnakriitilisi ja filosoofilise alatooniga poeemikatkendeid. Heine loomingus põimuvad armastus, igatsus, sotsiaalne protest ja vaimne iseseisvus, tihti läbi satiiri ja terava keelekasutuse, mis annab tema tekstidele kord õrna, kord torkava tooni.

Kogu on üles ehitatud nii, et esindatud oleks erinevad žanrid ja meelelaadid: lüüriline laululik luule, ballaadid, satiirilised vahepalad ja pikemad poeemid, nagu „Saksa talvemuinasjutt” või katkendid „Attast”. Luuletustes avaldub Heine oskus liikuda kiiresti meeleolude vahel – pehmest lüürikast sotsiaalse sarkasmini – ning tabada nappide sõnadega keerukaid tundeid ja seisundeid. Tema loomingus peegelduvad nii 19. sajandi Euroopa rahutud vaimuvoolud kui ka isiklikud kogemused ja identiteedikriisid. Eesti tõlkes on püütud säilitada originaalide keelelist mitmetähenduslikkust ja rütmilist musikaalsust, millele Heine ise suurt rõhku pani.

Heinrich Heine (1797–1856) oli saksa juudi päritolu poeet, esseist ja publitsist, kelle elu möödus osaliselt paguluses Prantsusmaal. Tema looming ulatub romantilisest armastuslüürikast kuni vaba mõtte ja poliitilise kriitikani, mida tihti varjutas tsensuur. Heine oli oma ajastu tundlik jälgija ja kommenteerija, kelle luule ei piirdunud vaid esteetikaga, vaid astus dialoogi elu, võimu ja ühiskonna küsimustega. Käesolev kogumik on oluline sild eesti ja saksa kirjanduse vahel, võimaldades lugejal kohtuda luuletajaga, kelle keel, iroonia ja taju jäävad värskeks ka kaugel ajalisest distantsist.