Kolm tahedat lugemist. Kirjanduslikud paroodiad

Heinrich Dawid Rosenstrauchi „Kolm tahedat lugemist. Kirjanduslikud paroodiad“ on kogumik, mis toob lugejani satiirilises võtmes kirjutatud lühitekstid, kus autor loob mängulisi ja mõneti teravmeelseid versioone tuntud kirjanduslikest vormidest ja motiividest. Raamatu kolm osa koosnevad sisult iseseisvatest, ent stiililiselt ühtsetest kirjutistest, mis parodeerivad nii klassikalise kirjanduse toone kui ka ideoloogiliselt laetud tekstitraditsioone. Tekstide ülesehitus järgib tihti tuntud žanrimalle, ent nihestab neid keelelise täpsuse ja intellektuaalse huumoriga, luues tähendustasandeid, mis ulatuvad pelgalt naljast kaugemale.

Rosenstrauchi paroodiad sisaldavad külluslikult vihjeid kirjandusloole, nõukogude retoorikale ja kirjutusstiilide stereotüüpidele, olles samas osavalt kompositsiooniliselt üles ehitatud. Iga lugemine pakub nii äratundmisrõõmu kui ka võimalust mõtiskleda keele, võimu ja vormi suhete üle. Autor kasutab keelt kui tööriista, mis võimaldab mitte üksnes kujutada maailma, vaid ka selle konstruktsioone paljastada. Tema satiiriline tonaalsus ei muutu üleolevaks, vaid jääb nüansseerituks ja täpseks, kutsudes lugejat mõtlema lugemise, kirjutamise ja tähenduse loomise mehhanismide üle.

Heinrich Dawid Rosenstrauch (1907–1984) oli eesti juudi päritolu autor, kes tegutses mitmekesise kirjutajana, olles tuntud oma keelelise meisterlikkuse ja sarkastilise lähenemise poolest. Teda on peetud üheks oma ajastu silmapaistvamaks keelehumooristiks, kelle looming ühendas filoloogilise täpsuse ja kriitilise vaate ühiskondlikele nähtustele. „Kolm tahedat lugemist“ esindab tema küpset loomeperioodi, kus vaimukas vorm kohtub laia kultuurilise allteksti ja isikliku maailmavaatega, andes lugejale võimaluse kogeda kirjanduse mitmekihilisust kompaktses ja kontsentreeritud vormis.