Klouni silmaga

Heinrich Bölli romaan „Klouni silmaga“ („Ansichten eines Clowns“) on sügav ja valus pilguheit inimese üksindusse, süütundesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse pärast Teist maailmasõda. Teose peategelane Hans Schnier on professionaalne kloun, kelle elu on hakanud allamäge veerema – nii karjääriliselt kui isiklikult. Lugu algab hetkest, mil Hans saab teada, et tema elukaaslane Marie, kes on olnud tema ainus püsiv side maailmaga, on ta hüljanud ja abiellunud teisega. Järgneva ühe päeva jooksul – tegevus toimub peaaegu reaalajas – kaardistab Hans oma elu kaotused, suhete lagunemise ja sotsiaalse ääremaastumise.

Hans Schnierist saab romaani vältel valusalt aus jutustaja, kes ei säästa ennast ega teisi. Tema vaated katoliiklusele, kodanlusele, perele ja ühiskonnale on kibedad ja sageli sarkastilised, kuid nende all on ka igatsus läheduse, mõistmise ja inimlikkuse järele. Böll kirjutab tihedas sisekaemuses, kus tegelase eneseiroonia ja terav ühiskonnakriitika põimuvad. Klouni kuju muutub siinkohal sümboliks – maski taha varjuv tegelane, kes näeb maailma liialdusteta, kuid keda ei võeta tõsiselt. Hansi monoloogil põhinev jutustamisviis rõhutab eksistentsiaalset ängi, tuues lugejani terava, ent vaikse protesti väikekodanliku moraali vastu.

Heinrich Böll (1917–1985) oli Saksa kirjanduse üks olulisemaid autoreid, Nobeli kirjanduspreemia laureaat, kelle looming keskendub eelkõige Saksamaa sõjajärgsele moraalsele olukorrale, inimlikele vastuoludele ja ühiskondlikule survestatusele. „Klouni silmaga“, mis ilmus esmakordselt 1963. aastal, kujunes üheks tema tuntumaks ja ka vastuolulisemaks romaaniks, eriti oma kriitika tõttu katoliku kiriku ja konservatiivsete väärtuste suunas. Eesti keeles ilmus teos sarjas „Eesti Päevalehe romaaniklassika“ Mediasat Groupi ja Eesti Päevalehe koostöös. See on psühholoogiliselt intensiivne ja moraalselt häiriv raamat, mis esitab küsimusi, millel ei ole lihtsaid vastuseid.