Paberhaagike

Heino Väli lasteraamat „Paberhaagike” koosneb mitmest lühemast loost, milles autor kujutab lapse maailma läbi mängulise kujundlikkuse ja keelelist leidlikkust kasutades. Pealkirjaks valitud „paberhaagike” viitab ühele neist kujunditest, milles igapäevane ese või olukord omandab sümboolse tähenduse ja aitab avada lapse sisemaailma. Väli oskab hästi tabada lapse tähelepanuväärseid hetki – neid, mis jäävad suure osa täiskasvanute jaoks märkamatuks, ent mis on lapse jaoks emotsionaalselt olulised ja tähenduslikud. Jutud liiguvad argise ja muinasjutulise piiril, ühendades lihtsad sündmused fantaasia ja tundelise tähendusväljaga.

Raamatu keel on voolav ja kujundlik, sobides hästi ettelugemiseks ning pakkudes kuulajale kujutlusvõimele ruumi. Tekstides leidub peen huumor ja sõnamängud, mis loovad lapsele äratundmisrõõmu, aga võivad pakkuda rõõmu ka täiskasvanule. Väli ei moraliseeri, vaid laseb tegelastel oma kogemuste kaudu mõista, kuidas tekivad tunded, miks tekivad arusaamatused ja kuidas sünnib sõprus. Paberist valmistatud haagike või mõni muu kujund ei ole lihtsalt detail, vaid mõtte alguspunkt – teekond lapse enda tunnetuseni. Lisaks kesksetele lastele on lugudes kohal ka loodus, loomad ja linna- või külakeskkond, mis raamivad sündmusi ja toetavad tegelaste arengut.

Heino Väli (1928–1990) oli eesti kirjanik ja toimetaja, kes on tuntud nii oma laste- kui ka täiskasvanutele mõeldud loominguga. Tema lasteraamatutes on selge autori soov mõista ja usaldada last kui mõtlevat ja tundlikku inimest. Väli loomingule on iseloomulik keeleline paindlikkus, igapäevase ja fantaasiarikka ühendamine ning oskus panna tähele väikeseid asju. „Paberhaagike” on üks näide tema oskusest kõnetada noort lugejat nii, et see jääb meelde ja kutsub ka hiljem uuesti lugema ja avastama.