Hea küll, aga paha ka

Heino Väli teos „Hea küll, aga paha ka“ on lasteraamat, mis ühendab endas fantaasiarikkad lood ja mängulise keelekasutuse, käsitledes samal ajal lapse igapäevast kogemust ja maailma tajumise iseärasusi. Raamat koosneb mitmest loost või episoodist, mille kaudu avanevad erinevad olukorrad ja seisundid, milles laps või lapsesarnane tegelane peab orienteeruma. Pealkiri „Hea küll, aga paha ka“ viitab juba ette autori mängulisele, aga ka mõtisklevale toonile – teose telg on sageli olukordades, kus miski pole ainult hea või halb, vaid sisaldab mõlemat korraga. Väli suudab esile tuua lapse maailma kui tasakaaluotsingu paiga, kus emotsioonid, teadmised ja fantaasia segunevad loomulikult.

Tekstid on kirjutatud vahelduva rütmiga, kohati luuleliselt, kohati muheda huumoriga, ja sobivad hästi ettelugemiseks. Lood on enamasti lühikesed ja iseseisvad, kuid neid ühendab autori vaateviis – empaatia, tähelepanelikkus ja valmisolek asetada end lapse positsiooni. Väli ei moraliseeri, vaid näitab lapse tundeelu mitmekesisust, eksimusi ja rõõme, õpetades ka täiskasvanule midagi selle kohta, kuidas lapsed mõtlevad ja maailma kogevad. Olulisel kohal on keeleline mäng, sõnade ja lausete pööramine uude valgusse, mis muudab lugemise elavaks ja kaasahaaravaks. Raamat ei keskendu suurejoonelistele sündmustele, vaid väikestele hetkedele, milles peitub eluline tähendus.

Heino Väli (1928–1990) oli eesti kirjanik, kes kirjutas nii lastele kui täiskasvanutele, olles eriti tuntud oma humoorika ja omanäolise lasteproosa poolest. Ta tegutses ka ajakirjanikuna ning töötas mitmes kirjandus- ja lastekultuuriga seotud väljaandes. Väli loomingut iseloomustavad terav keel, mängulisus ja oskus näha suurt väikestes asjades. „Hea küll, aga paha ka“ kuulub tema olulisemate lasteraamatute hulka, olles ajatu oma keelelise leidlikkuse ja empaatilise suhtumise poolest. See on raamat, mis suudab kõnetada last tema enda tasandil, samas pakkudes ka täiskasvanule äratundmisrõõmu ja peenet naljatunnetust.