Ilm ja inimesed. Loodusteadlase meenutused ja mõtted

Heino Toominga mälestusteraamat „Ilm ja inimesed. Loodusteadlase meenutused ja mõtted“ ühendab isiklikud eluloolised seigad, teadustöö kogemused ning laiemad arutelud kultuuri ja ühiskonna teemadel. Teos annab ülevaate haritlase kujunemisloost 20. sajandi Eestis, alates lapsepõlvest ja kooliteest kuni tööni teadlasena. Olulisel kohal on kirjeldused kolleegidest, ekspeditsioonidest ja reisidest, aga ka arutlused eetika ja teadusvalla vastutuse üle. Autor avab mälestusi Tartu Akadeemilisest Meeskoorist ning jagab oma huvi kunsti, muusika ja laiemalt kultuurielu vastu, põimides isikliku kogemuse ühiskondlike arengutega.

Teos ei piirdu pelgalt meenutustega, vaid sisaldab publitsistlikke mõtisklusi üldinimlikel ja ajatutel teemadel – inimesest ja ilmast, usust, vaimsusest ja inimsuhete tähendusest. Omapäraseks lisanduseks on meenutused Paul Keresest ning malemaailma intriigidest, mis jätsid ta ilma võimalusest võidelda maailmameistri tiitli eest. Autor vaatleb toimunut teadlase ja haritlase pilgu läbi, andes hinnanguid nii Eesti kui ka rahvusvahelisele kontekstile. Läbiv mõte on inimese kohustus anda olemasolevates tingimustes maksimum – olgu olukord soodne või keeruline –, et elul oleks võimalikult suur sisuline kasutegur.

Heino Tooming (1926–2004) oli Eesti meteoroloog ja loodusteadlane, kelle teadustöö keskendus atmosfäärinähtustele ja kliima uurimisele. Ta töötas pikka aega Tartu Ülikoolis ning oli tegev mitmete rahvusvaheliste teadusprojektide juures. Tooming on tuntud ka kui populaarteaduslike raamatute ja artiklite autor, kes püüdis keerulisi loodusteaduslikke küsimusi selgitada laiemale lugejaskonnale. Tema mälestusteraamat „Ilm ja inimesed“ seob teadlase töö ja isikliku elu laiemate arutlustega, andes pildi 20. sajandi Eesti haritlaskonna mõtte- ja väärtusmaailmast.