Tudeng Moskvas. 1969–1970 8. osa

Heino Kiige teos „Tudeng Moskvas. 1969–1970“, järjekorras päevikutsükli kaheksas osa, jätkab ausat ja detailselt jälgivat ülevaadet ajast, mil autor õppis Moskvas Gorki-nimelises kirjandusinstituudis. Tegemist on päevikuvormis kirjutatud kroonikaga, mis jäädvustab ajavahemikku, mil Nõukogude Liidus toimusid pealtnäha stabiilsed, kuid sisemiselt pingestatud arengud. Kiik kirjeldab oma elu Moskvas nüansirohkelt ja tähelepanelikult, puudutades nii kirjanduselu, ideoloogilisi kitsendusi kui ka eestlase positsiooni suure liiduvabariigi pealinnas.

Päevik pakub haruldast sissevaadet nõukogudeaegse loovisiku argipäeva, kus ühiskondlik surve, tsensuur ja isiklikud tõekspidamised pidevalt põrkuvad. Kiik ei varja oma skepsist ega kriitilisust – nii süsteemi, selle esindajate kui ka mõnede kaasmaalaste suhtes. Samas ei puudu kirjeldustest ka huumor ja empaatia. Ta kirjeldab kohtumisi teiste kirjandusinimestega, kultuurielu Moskvast ja Eestist, instituudi õhustikku ning süveneb vahel ka keele ja kirjutamise küsimustesse. Isiklikud ja üldisemad teemad põimuvad, andes edasi nii ajastu kui ka indiviidi sisemaailma dünaamikat.

Heino Kiik (1927–2013) oli viljakas eesti kirjanik ja publitsist, keda tuntakse lisaks päevikutele ka romaanide ja esseede autorina. Tema Moskva-päevikute sari on unikaalne pikaajaline projekt, mis dokumenteerib üht intellektuaalseks eneseteostuseks ja sisemiseks vastupanuks kasutatud eluetappi. „Tudeng Moskvas. 1969–1970“ jätkab seda järjekindlat enesekajastust, säilitades päevikuvormi vahetu stiili ja ajaloolise täpsuse. Teos on väärtuslik lugemismaterjal kõigile, keda huvitab nõukogudeaegne kultuurilugu, isikliku kogemuse kaudu jäädvustatud ajaloopilt ning kirjaniku kui tunnistaja vaatenurk.